Eile, 17. oktoobril esitles Statistikaameti esindaja Maaeluministeeriumi suures saalis 2017.a põllumajanduse majandusarvestuse lõplikke tulemusi. Tegemist oli kogu sektorit hõlmava mahuka kokkuvõttega, mille koostamisel on kasutatud rahvamajanduse arvepidamise põhimõtteid ja mõisteid ning kõigi teiste põllumajandusstatistika tööde andmeid.
„2017. aastal suurenes põllumajanduslik ettevõtjatulu eelkõige kõrgemate kokkuostuhindade ja parema saagi tõttu, suure panuse andsid ka erakorralised toetused ja üleminekutoetused, mis moodustavad ettevõtjatulust ligi kolmandiku. Tootmistoetusi maksti 2017. aastal 191 miljonit eurot ning osaliselt tänu üleminekutoetustele suurenesid need 14%,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.
Tamm lisas: „Samuti on mul hea meel tõdeda, et ettevõtjatulu suurenes pärast 2015. aastal alanud piimakriisi esimest korda, kasvades 1,8 miljonist eurost 2016. aastal 135,6 miljoni euroni 2017. aastal. See näitab, et hoolimata keerulistest ilmastikuoludest oli sektor taastumas madalseisust.“
Põllumajanduse tegevusharu kogutoodang suurenes 18%, millesse panustas suurel määral tootetoetuste suurenemine 8,6 miljonist eurost 24,1 miljoni euroni ehk lausa 2,8 korda. Kõige rohkem mõjutas suurenemist loomakasvatustoodang, mis moodustas majandusharu toodangust 49%. Erakorraliste toetusteta oleks loomakasvatustoodangu väärtus jäänud ligi 4% madalamaks. Väärtuse suurenemist mõjutas ka oluliselt piimahinna tõus 38%, mis julgustas piimatootjaid karju säilitama.
Kuigi 2017. aasta lõpus olid põllumehed mõjutatud liigniiskusest, suurenes taimekasvatustoodang ilmast sõltumata 16% ehkki summaarselt vähenes hind 2%. Vihmane sügis segas eelkõige suviviljade koristusperioodi. Kuigi koristamata jäänud pinnad (eelkõige kaunvili) saaki vähendasid, oli saagikus siiski viimaste aastate parimate hulgas.
2018. aasta kohta valmib esialgne hinnang detsembriks.
me nii hästi elame, siis pole ju haletsevaid toetusi ega lammutavaid laene vajagi.