Riigikogu täiendab tarbijakaitseseadust

Riigikogus läheb täna kolmandale lugemisele seaduseelnõu, mille tulemusel ei tohi tulevikus Euroopa Liidu siseturul kaupu või teenuseid müües eristada kliente sõltuvalt nende kodakondsusest, elu- ja asukohast.

Riigikogu majanduskomisjoni kuuluva Erki Savisaare sõnul on määruse eesmärk aidata kaasa nii siseturu nõuetekohasele toimimisele kui ka tekitada liikmesriikide vahel varasemast võrdsem ning ühtlasem süsteem. „Niinimetatud geoblokeeringu eemaldamise määrus on vajalik, et kliente ei diskrimineeritaks Euroopa Liidu siseturul hindade ega müügi- või maksetingimuste poolest, kui nad soovivad osta tooteid või teenuseid teistest ELi liikmesriikidest,“ ütles Erki Savisaar, lisades, et regulatsiooni kohaselt peaks teenuste ning kaupade kättesaadavus paranema ligikaudu 100 000 Eesti tarbijale.

„Kui kaupleja pakub tooteid või teenuseid füüsilises asukohas, näiteks kaupleja ruumides või muus konkreetses kohas, peab kliendile tagama teenuse eest sama hinna, mis teises liikmesriigis. Näiteks kui reisikorraldaja tegutseb mitmes riigis, ei saa Saksamaal asetsevat hotellituba müüa eestlasele kallimalt, kui sakslasele või siis ei saa müüa keelduda toote müügist selle pärast ,et klient ei ole saksa kodanik,“ tõi Erki Savisaar ühe põhimõtte määrusest välja. „Lisaks tähendab suurem valik rohkem konkurentsi, mis võimaldab tarbijatel oma ostudelt rohkem kokku hoida.“

Riigikogu liikme sõnul puudutab seadusmuudatus kaupade jaemüüki nii veebis kui ka traditsiooniliselt ning elektrooniliselt osutatavaid teenuseid, kuid siiski on ridamisi teenuseid, millele määrus ei laiene „Näiteks ei puuduta see audiovisuaalteenused, mis on autoriõigustega kaitstud. Samuti finantsteenused ning elektroonilise side teenused,“ sõnas Erki Savisaar.

Kesknädal.ee

3 kommentaari
  1. Siis 6 aastat ago
    Reply

    tuleb tühistada ka linnade turismimaksud. Sest need on omadele 0, külastajatele aga mitu eurot. Ja siin püüab seltsimees Kimm samuti sellis emaksu sisse toppida.

  2. ?! 6 aastat ago
    Reply

    Kindlasti tuleb vaatluse alla võtta loomade ostjad ja müüjad. Kui vietnamlane himustab kassi ja limpsab juba ette keelt tema ärasöömiseks või Hollandi zoofiilide lõbumaja koera jms.mmis iganes, looma saatust pole võimalik kontrollida,edasisi elu või tapatingimusi- ei tohi Elusolendeid kergekäeliselt vahendada, nagu see praegu toimub. Ometi otsitakse just sellelaadseid ärisidemeid Hiina jm.Aasiasse põllumaj.loomade osas ja kes teab mis veel olema hakkab. Ja kõik need väidetavalt Soome müüdavad kutsikad – mis või kus neist ikka tegelt saab?

    • Seda 6 aastat ago

      on lihtne teha – emasloomad tuleb võtta valitsuse arvele. Kui keegi tahab looma, siis sõlmib valitsusega lepingu ning vastutab raske pearahaga kasvatada võetud looma eest. Algul kirjutab avalduse, siis saab looma ja valitsus kontrollib ka loomahooldajate tausta. On seal keegi varem jõhkrusega teada või on seal jotasid, siis looma ei saa. Samuti peab loomakaitsjal olema IGAL AJAL õigus minna looma eluolu kontrollima. Kui teda takistatakse, võetakse loom ära ja 10 aastat kaob loomahooldusõigus.
      Tähtajaks peaks olema 10 aastat, siis on juba suurem osa kassi ja koeri välja surnud.
      Kuid eraldi tuleb käsitleda ka teiste loomade hooldamist. Näiteks meile mittesobivaid loomi ei tohiks üldse Eestisse tuua, nt kilpkonni. Nemad talve üle ei ela.
      Samuti tuleb panna piir koerte ja kasside “aretamisele”. See jama tuleb raskelt lõpetada. Meile ei sobi nn “tõukoerad”, kes ei ela vabas looduses meie talve üle. Ja üldse tuleb keelustada koerte ketishoid. Need mõned meetrit vaba ruumi terve 10-aastase elu jooksul on kõige ehtsam julmus looma vastu. Karistuseks tuleks loomahooldaja ise nädalaks panna 5-meetrise keti otsa. La sraisk siis tunneb, mida peab loom üle elama.
      Eraldi tuleb vaadata lihaloomi. Pole ju saladus, et inimene on röövloom ning toitub ka loomadest. Kuid parandada tuleb nende loomade ja lindude elukeskkonda. Näiteks veised peavad saama kohustusliku õiguse maikuust oktoobrini toituda vabal karjamaal. Praegu on paljudes kohtades näha, kuidas veised aetakse välja porri päeva veetma, sööma kutsutakse lauta vaid kindlal kellaajal. Nii need veised lausa ootavad, millal rikkurite lauale vorstiks või praeks saavad.
      Ja kanadepidamisel tuleb samuti neile kindlustada kindel ruum, nt 1 ruutmeeter kana kohta. Samuti tuleb neid lasta korrapäraselt välja rohule siblima ja nokkima.
      Loomulikult tuleb see kõik meie heaolu arvelt, kuid ohvreid tuleb anda ka meie vaimsuse parandamiseks.
      Kuid võid olla 100% kindel, et keskbande sellise seaduseelnõuga välja ei tule. Sest neid ei huvita loomad, vaid rahakaart.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.