19. oktoobril toimusid „101 rahvakohtumist“ raames noorte mõttetalgud. Osales üle 30 noore erinevatest linnaosadest. Käsitleti nelja olulisemat teemat: haridus, sport ja vaba aeg, töö, noorte ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus. Igas valdkonnas pandi kirja palju erinevaid ideid, millega poliitikud peaksid arvestama.
Hariduspoliitika valdkonnas tegid noored väga palju ettepanekuid. Üheskoos leiti, et venekeelne põhiharidus peaks kindlasti säilima, kuid samuti märgiti, et eesti keele tunde peaks olema rohkem ja need olgu praktilisemad kui praegu. Samuti võiks koolid rohkem tähelepanu pöörata ettevõtlusõppele ja sotsiaaloskuste arendamisele. Hetkel ei anta ettevõtlusõpet kaugeltki mitte kõikides koolides, kuid noorte arvates võiks kooliaja lõpuks olla õpilasel vähemalt baasteadmised sellest valdkonnast.
Sotsiaalsed oskused on üldiselt väga olulised. Laudkonnajuhi Natalja Gromovaja sõnul viibivad noored täna rohkem virtuaalses maailmas; seega paljuski kannatavad reaalne suhtlemine, eneseväljendus ja arusaamine suhtlemiseetikast. Suhtlemisoskus on ülitähtis, sõltumata sellest, kas tulevikus tahab abiturient läbida sisseastumiskatseid mõnes ülikoolis või töövestlustes.
Spordi ja vabaaja laudkonnas, mida juhtis Pavel Kornev, toimusid vägagi tulised debatid. Olulisemad ettepanekud, mida noored välja tõid, käsitlesid huvihariduse arendamist ja toetamist. Samuti uute sportimisvõimaluste loomist kohalike omavalitsuste poolt nii õuealade arendamise kui ka uute spordikeskuste ehitamisega.
Noored leidsid, et koolis ei tohiks kehalise kasvatuse tundide eesmärkideks olla ainult laste ja noorte füüsiline areng, vaid ka teadmised tervislikust eluviisist ja füüsilise aktiivsuse olulisusest, motiveeritus neid teadmisi rakendada. Noorte arvates eeldaks see hindamise ja võrdluse (erinevate normatiivide rakendamise) kaotamist.
Need noored, kes üheskoos laudkonnajuht Dmitri Fadiniga arutasid tööküsimusi, leidsid, et võiks olla üks e-keskkond, kuhu koondataks informatsioon praktikavõimaluste kohta. Fadini sõnul tekivad noortel tööotsimisel probleemid eeskätt seoses just sellega, et neil puudub eelnev töökogemus. Noored on nõus end täiendama vabatahtlikuna töötades, kuid praegu on see info internetis väga laiali valgunud ja tarvilikku on keeruline leida. Samuti leidsid noored, et “töövarjupäevi” võiks toimuda kõikides organisatsioonides ja pikemalt, sest siis oleks rohkem võimalusi tutvuda erinevate ametitega.
Kõige raskem teema seisis ees laudkonnas „Noorte ühiskondlik aktiivsus”. Üheskoos leidti, et on kaks olulist probleemi, miks noored ei julge ega soovi aktiivsed olla. Esiteks: täiskasvanud, sh poliitikud ei suhtu noortesse tõsiselt. Teiseks: informatsioon kas ei jõua sihtgrupini või on liiga keeruline ja seega ka igav.
Laudkonnajuht Julianna Jurtšenko märkis, et mõnikord on tark küsida arvamust ka teenuste tarbijatelt, olgu siis vaba aja veetmise võimaluste laiendamine, spordiväljakute ehitamine või haridussüsteemi muutmine. Noori tuleks kaasata aruteludesse nii riigi kui ka kohalikul tasandil.
Toimkonna liikmete arvates tuleks koolides rohkem tähelepanu pöörata kodanikukasvatusele. Samuti oleks vaja luua Tallinnas iga linnaosavalitsuse juurde noortenõukogu.
Ühe olulise aspektina sai välja toodud poliitikute ja poliitiliste vaadete tasakaalustatud tutvustamine. Jurtšenko sõnul on noored ise kurtnud, et poliitika ei tundu neile huvitav, sest selle kohta on liiga vähe infot. „Sellest, mida antakse täna kodanikuõpetuse tundide raames, on selgelt vähe ja poliitiliste organisatsioonide tutvustused pole nii kutsuvad kui võiksid olla,“ nentis ta.
See kohtumine andis palju ideid, kuidas noorte elu saaks paremaks muuta. Mõtlemisainet on nii poliitikute ja haridustöötajate kui ka noorsootöötajate jaoks. Talletatud ettepanekuid analüüsib ürituse korraldamise meeskond ning esitab siis vastavad ettepanekud.
Julianna Jurtšenko, Vesta Iva