Jaak Aab: lesepension aitaks tõsta üksi jääva eaka elukvaliteeti

Jaak Aab. Foto: Madis Sinivee

Keskerakonna üheks eesmärgiks saab lesepensioni sisseviimine, mille puhul tõstetaks abikaasa surma puhul lese pension võrdväärseks lahkunu pensioniga.

Endine sotsiaalminister Jaak Aab selgitas, et abikaasa surma puhul tuleb silmitsi seista mitte ainult emotsionaalselt raske ajaga, vaid ka elukvaliteedi langusega. „Paraku näitab oodatav eluiga, et naistel tuleb abikaasata elada keskmiselt üheksa aastat enam. Laste kasvatamise või muude põhjuste tõttu on naised samas tööturult kauem eemal, mistõttu on nende pension vanaduspõlves mehe omast tavaliselt väiksem,“ selgitas Aab, et abikaasa surma puhul jääb üksi elav eakas hätta.

Aabi sõnul on just seetõttu käimas arutelud, kuidas lisaks 115-eurosele ühekordsele üksi elava pensionäri toetusele leida püsivam lahendus. „Üks variant selleks ongi lesepension, mis võrduks surnud abikaasa pensioniga ehk pensionitõus oleks abikaasade pensioni vahe,“ rääkis Aab. Ta tõi näite, et juhul kui lese pension on 360 eurot ning lahkunu oma 430 eurot, tõuseks lese pension 430-euroni ehk 70 euro võrra. „Kaaluda tuleks seejuures ka teatud ülempiiri, kui palju saaks pension lahkunud abikaasa arvelt kasvada,“ ütles keskerakondlane.

Keskerakond on ka varem vastavasisulise eelnõu esitanud, mis nägi ette, et õigus lesepensionile tekib siis, kui abielus on oldud vähemalt 16 aastat, koos on kasvatatud vähemalt üht last ning kelle abikaasa on vanaduspensioni eas surnud. „Tänasel päeval valimisplatvormi arutelud veel käivad, mistõttu tuleb hinnata, kas see mõte võiks toimida samamoodi ka praegu või tuleb midagi muuta. Seejärel saab ka täpsemalt öelda, kui suur on mõju riigieelarvele,“ sõnas Aab. Keskerakonna valimisplatvorm valmib uuel aastal.

Kesknädal.ee

3 kommentaari
  1. Taas 6 aastat ago
    Reply

    üks käojaan Aava suumulgust. Ega siis inimesed kauem ela, hoopis elusolevate inimeste keskmine vanus on kasvanud. Ja seda sellepärast, et noori on vähem peale tulnud ja osa noortest on siitpersest jalga lasknud. Nii nagu inimesed elasid 105 ja 106 aastaseks, nii elavad nad samakaua edasi. Aava Jaagukesel pole tuua ühtki näidet, et keegi meist oleks nüüd äkki elanud 140 või 130 aastaseks, kõik surevad enne ära.
    Samuti on Aava ja keskbande ettepanekul mõistusevastane ehk otsitud viga sees. Mitte keegi ei suuda tõestada, miks peavad nad olema koos elanud 16 aastat, mitte 40, või miks 1 laps ja mitte vähemalt 3? Seda Jaaguke põhjendada ei oska. Samuti on jabur olukord, kui sureb 90-aastane, kas siis ta sai lapse 74 aastasena? Vähe puudub, et esitataks ka nõue, et see teise pinssi saama hakkav vanamutt või vanamees peaks kuuluma keskbandesse vähemalt viimased 16 aastat elust.

    • oh jessas 6 aastat ago

      miks inimene kes ise mitte millestki aru ei saa ja seda ka tunnistab, peab nii meeleheitlikult otsima oma probleemile lahendust mingist erakonna lehest? Esiteks tegu on kodanik Jaak Aabiga, mitte Aavaga, teiseks ajad sa ise käojaani sellest et vanus on kuidagi sõltuvuses sellest kui palju on riigis parasjagu noori ja vanu. Kui oled kuulnud, siis selle kohta öeldakse et EV on vananeva rahvastikuga riik. See tähendabki seda et vanu on rohkem kui noori ja selles ilmselt ka sinu arvates keskbande süüdi, et noored on minema jalutanud ja lapsi pole piisavalt sündinud. No tegelikult viimane uudis oli just vastupidine, et just kolmandaid lapsi on rohkem sündima hakanud. Küllap on see sinu arust veel reformarite valitsemise viitega teene, sest keskbande arvele ei tohi ega saa midagi kanda.
      Aga tundub et 16 aastat on sinu jaoks juba üüratult pikk aeg kellegagi kokkuelamiseks, miks muidu selline kiun ja jutud tõestamisest.

    • Kus 6 aastat ago

      on su kena tõestus, et 16 aastat on see kõige sobivam ega ole võetud laest? Kuidas mängib laste arv 90-aastasele surmaeelikule? Kui juba seadus ise lubab naistel pinsile varem jääda.
      Jaak rääkis SELGELT oodatavast elueast, mis tähendabki inimese kauemat elamist, mitte noorte ja vanade suhtest. Mida aga pole. Pole meil massiliselt 120-aastaseid ega 110-aastaseid. Sest loodus ei luba inimesel kauem elada sest ta ei näe seda ette. Nagu ka teistele loomadele on looduse poolt ette nähtud mingi aeg. Kui mõnd dementset surmaeelikut hoitaksegi tehislikult hinges, siis sellised ei tohiks üldse eluea arvestusse minna, selline inimene on sisuliselt juba surnud. Asi on ka selles, et vanasti selliseid inimesi tehislikult elus ei hoitud, neil lasti rahulikult surra. Täna aga hoitakse ja nii tehislikult saadakse ka suurem ehk ilusam arv üle 100-aastaste arvu kasvust. Vorm võidutsrb sisu üle.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.