Raimond Kaljulaid, Keskerakonna juhatuse liige, Põhja-Tallinna linnaosa vanem
Erinevad küsitlused on näidanud, et Eesti inimestele läheb meie puhas looduskeskkond väga korda ja et ollakse vastu algatustele, mis võiksid seda kahjustada – näiteks tselluloositehas või fosforiidikaevandus.
Kuid tegelikud keskkonnaküsimused ei ole päevapoliitikas eriti esiplaanil ja suur osa nendest ettepanekutest, mida erakonnad ja rahvas palavalt armastavad (näiteks maanteede neljarealiseks ehitamine või tööstusliku loomakasvatuse toetamine eurotoetustega) ei ole sugugi keskkonnasõbralikud. Ühesõnaga, teadlikkus keskkonnaprobleemidest on madal.
Kõige olulisemaks keskkonna alaseks väljakutseks mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma jaoks on kliimamuutused. Kliimateadlased hoiatavad, et maailm liigub ohtlikul kursil. Me räägime tervete liikide kadumisest nende elukeskkondade hävimise või elukõlbmatuks muutumise tõttu. Miljonid inimesed maailmas seisavad kliima soojenemise tõttu silmitsi vajadusega lahkuda oma kodudest – see suurendab ebastabiilsust ja sõjaohtu.
Me näeme järjest enam erakorralisi ilmastikunähtusi – orkaane, üleujutusi, põuaperioode jne. Kõik need nähtused on omavahel seotud ning kõiki negatiivseid tagajärgi ei oska teadlased täna veel ette näha.
Aega on vähe
On naiivne arvata, et see Eestit ei puuduta. Puudutab üha enam. Tulevikus on kliimapoliitika vähemalt sama oluline kui hetkel on rahandus- või kaitsepoliitika. Kui tahame kliimakatastroofi ära hoida, peame esmalt aru saama, et aega on vähe, ning muutused ja reformid peavad olema radikaalsed.
Vaja läheb riikidevahelist koostööd rahvusvaheliste institutsioonide kaudu, kuid ka iga riik eraldi peab panustama, iga omavalitsus pingutama. Lõpuks peab ka suur osa meist kõigist, kes me sellel planeedil elame, käituma mõistlikumalt ja keskkonna suhtes säästlikumalt. Selles kontekstis on Eesti puhul üleriigilised sõlmküsimused kindlasti seotud eeskätt energeetikaga, mis on väga keeruline valdkond. Suures pildis on oluline see, et liiguksime elektri- ja soojusenergia tootmises puhtamatele ja taastuvatele allikatele. Sealjuures ei saa me unustada tuhandeid inimesi, kes energiatööstuses töötavad. Muutused ei saa tulla nende arvelt.
Teine oluline üleriigiline väljakutse puudutab transporti, ühendusi meie linnade vahel. Kõikide valimiste eel lubavad kõik erakonnad 2+2 maanteid Tartu ja Narva suunal. Peame endalt küsima: kas investeeringud autostumist ja seeläbi ka õhusaastet suurendavasse autotransporti on ikka mõistlikud või tuleks sama raha panna parematesse ühistranspordiühendustesse?
Omavalitsuste jaoks on väljakutsed seotud linnaruumi kujundamise põhimõtetega. Jällegi, oluline on igal sammul eelistada autoliiklusele jalgsikäimist, ühistranspordi kasutamist ja jalgrattaga liiklemist. Statistika ja uuringud näitavad, et autode arv ja kasutamine meie linnades suureneb. See tähendab saastunumat linnaõhku ning suuremat kahju keskkonnale.
Omavalitsuste teine suur ülesanne on seotud prügimajandusega. Peame tegema nii, et prügi sorteerimine oleks lihtne ja mugav ning iga laps ja täiskasvanu teaks, miks ja kuidas seda teha.
Käigem jala!
Ja lõpetuseks – igaüks meist saab käituda kliimat ja keskkonda säästvalt. Kusjuures enamasti on keskkonnasõbralik käitumine märksa mugavam ja lõbusam kui vastupidine. Ühistud peavad pingutama, et majad saaksid soojustatud – tulemuseks on väiksem jalajälg ja väiksem küttearve. Väiksem auto võtab vähem kütust. Rohkem jalgsi liikumist on parem meie tervisele. Vähem ebavajalikke asju tähendab vähem tarbetuid kulusid, järelmakse ja liisinguid. Kohalik mahetoit on maitsvam ja tervislikum jne.
Kliimateadlased on rõhutanud ka seda, et väga suur roll meie planeedi looduskeskkonna kahjustamise lõpetamisel on poliitikutel. Otsused, mida teha tuleb, on sageli väga ebapopulaarsed. Kuid midagi ei ole parata. Otsustamata jätmine ei ole alternatiiv – tegevusetus läheb pikas perspektiivis veel rohkem maksma.
Keskerakonnal on muide kõik võimalused olla loodushoiu valdkonnas juhtivaks jõuks Eesti poliitikas. Kui me seda teemat tõsiselt võtame ning iga oma otsust ja seisukohta muu hulgas ka tema keskkonnamõju seisukohast hindama hakkame, siis kindlustame endale kindla koha Eesti poliitilisel kaardil väga pikaks ajaks. Kliima- ja keskkonnaküsimused ei kao kuhugi.
Mina kindlasti kavatsen omalt poolt teha kõik, et meie keskkonnaalane kompetents kasvaks, et oleksime keskkonna ja kliimaga seotud debattides selgete seisukohtadega osalejad ning et ka erakonna sees mõistetaks kliima ja keskkonnaga seotud väljakutsete tõsidust üha enam.