Erki Savisaar, Riigikogu majanduskomisjoni liige, Keskerakond
Aasta algus toob Eesti energiamahukatele tööstusettevõtetele häid uudiseid – tänu valitsuskoalitsiooni heale tööle langeb suurtootjatel gaasi ja elektri aktsiisimäär. Sellega soovime parandada nii siinsete ettevõtete konkurentsivõimet kui ka meelitada Eestisse uusi investeeringuid.
Suurtootjate energiamaksude langetamisega tehti algust juba mõni aeg tagasi, kui Riigikogu võttis vastu seaduse, millega langetati elektri aktsiisimäära. Pool aastat tagasi tehtud otsus leevendas ligikaudu 240 Eesti ettevõtte tegevust. Seadusemuudatusega vähenes keskmisest enam elektrit tarbivate ettevõtete elektriaktsiis ligikaudu 90 protsenti. Enim võitis sellest Eesti suurimaks elektritarbijaks peetav „Estonian Cell“. Nimelt tarbib see Kundas asuv haavamassi tootev ettevõte ligikaudu 2,5 protsenti kogu Eestis kasutatavast elektrist.
Lisaks Riigikogus heakskiidu saanud elektrienergia aktsiisimäära vähendamisele langetame aktsiisimäära ka gaasi tarbivatel suurtootjatel. Eelnõu järgi hakkab soodusaktsiisimäär olema 11,3 eurot 1000 kuupmeetri kohta, praeguse 63,31 euro asemel. Selle erisuse saamiseks peab ettevõtja vastama mitmele olulisele tingimusele. Näiteks peab soodustuse saamiseks energiajuhtimissüsteem vastama rahvusvahelisele standardile ISO 50001.
Kindlasti kavatseme ka edaspidi aktsiisipoliitikas jälgida rahvusvahelist konkurentsi. Keskerakonna valimisprogramm näeb ette, et järgmisel neljal aastal aktsiisid ei tõuse.
Gaasi ja elektri aktsiisimäära langetamine suurtootjatel on peamiselt tingitud rahvusvahelisest konkurentsist. Täna on Eesti tööstusettevõtjad, võrreldes naaberriikides tegutsevate konkurentidega, ebasoodsamas olukorras. Näiteks maksab „Estonian Cell“ energiamaksude ja võrgutasude tõttu igal aastal 4–6 miljonit eurot enam, kui sama tarbimismahuga tehased Soomes või Rootsis. Kõrged aktsiisimäärad on loonud ebasoodsa ettevõtluskeskkonna juba tegutsevatele ettevõtetele ega too meile ka uusi investeeringuid. Lahenduseks soovime vähendada ettevõtete energiakulusid, suurendades sellega Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Kas see samm aitab Eestit muuta potentsiaalsete tööstusinvesteeringute sihtriigiks? Raske öelda, kuid kindlasti on võetud õige suund, sest Euroopa Liidu avatud turu tingimustes ei saa Eestis energiahinnad oluliselt erineda teistest liikmesriikidest. Soovime anda selge signaali, et Eesti on soodne koht tööstusinvesteeringuteks. Ühtepidi on riigil huvi, et Eestisse tuleks juurde uusi töökohti, teisalt aitab see otsus säilitada sellistes sektorites juba hõivatud töökohti. Näiteks kõrge energiamahukusega paberitööstus annab tööd ligi 1000 inimesele. Seega on seadusemuudatusel suur mõju nii inimesele kui ka riigile tervikuna.
Tänane olukord kütuseturul näitab, et eelmise valitsuse kavandatud diislikütuse aktsiisi tõusu ärajätmine oli peaminister Jüri Ratase valitsuse poolt õige otsus. Tänu sellele ei tõusnud diislikütuse aktsiis eelmisel aastal ega ka tänavu ning tühistati ka järgnevate aastate tõusud.
selline ajuvaba umbluu? Tööstusettevõtte käekäik huvitab ennekõike tema omanikku või omanikke. Sest sellest sõltub tema puhaskasum ning oma ahnusunistuse täitumismäär.