Monica Rand, Tartu abilinnapea
Sügis on poliitikutel ja ametnikel eelarvete tegemise aeg, ning ega elu Tartuski kuidagi teisiti kulge. Lugejatel on kindlasti huvitav teada, millele Tartus raha oleme kulutanud ja kavatseme kulutada.
Eelarves kavandatud tegevustega liigume samm-sammult edasi Tartu linna arengustrateegiast „Tartu 2030“ tuleneva visiooni ning 2018.–2025. aasta arengukavas sätestatud eesmärkide poole. Lisaks oleme arvestanud ka Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepet Tartu linna juhtimiseks aastatel 2017–2021. Kõik need dokumendid hoiavad silme ees peamist eesmärki: parandada linlaste elukvaliteeti ning muuta Tartu atraktiivsemaks nii investoritele kui ka linna külalistele.
2018. aasta on olnud teguderohke ja vähemalt sama aktiivne aasta ootab meid ees. Linnavara ja rahanduse eest vastutava abilinnapeana keskendun siinkohal eelkõige linnavara valdkonnas tehtule ja plaanitavale. Terve eelarve – planeeritud suurus 191 miljonit eurot – üksipulgi lahtiseletamiseks kuluks mitu ajalehenumbrit, seetõttu piirdun siinkohal vaid valitud nopetega. Peab ka meeles pidama, et esialgu on tegemist linnavalitsuse visiooniga, eelnõuga. Linnavolikogus otsustamine, milliseks 2019. aasta eelarve tegelikkuses kujuneb, seisab alles ees. Aga usun, et suund on meil ühine.
Keskerakonna jaoks on alati olnud oluline haridus ja sellega seotud erinevad teemad. Nii nagu kogu eelarvest moodustab lõviosa haridusele minev raha, nii on ka investeeringutega: haridusvaldkonna investeeringuteks planeerime eeloleval aastal kulutada 15 miljonit, täpsemalt – 14,8 miljonit. See on investeeringueelarves suurim summa.
Koolimajad korda!
Oleme hoidnud kinni plaanist renoveerida kõik Tartu koolimajad 12 aastaga. Sel aastal avasime rekonstrueeritud Raatuse kooli, ning tagasiside ütleb, et uue majaga ollakse väga rahul. Juba alustasime ka Variku kooliga, mis läbib, osaliselt välisabi toel, totaalse uuenduskuuri järgmise õppeaasta alguseks. Veel enne seda, 2019. aasta juunikuus algavad Annelinna Gümnaasiumi renoveerimise tööd. Praegu käib seal projekteerimine.
Kõigi nende projektide juures jälgime, et hooned saaksid kujundatud ja sisustatud selliselt, et neis saaks kasutada moodsaid õppemeetodeid ning oleks liikumisvõimalusi kõigile, ka erivajadustega lastele.
Detsembri lõpuks saame selgeks ka lasteaedade remondivajadused ning võime hakata planeerima lasteaedade remondikava sarnaselt koolide omale. Juba järgmisel aastal saavad uue kuue Pääsupesa ja Maarjamõisa lasteaed. Midagi pole teha – hetkel on meil kenade ja uute lasteaedade kõrval ka väga nukra olemisega hooneid, mis pikisilmi ootavad kiireid investeeringuid. Keskerakond on kindlal seisukohal, et koolide kõrval vajavad ka lasteaiad oluliselt suuremat ja süsteemsemat investeerimist.
Kaasavat eelarvet on 2019. aastal plaanis kasvatada: toetus ühe projekti kohta võiks olla kuni 100 000 eurot. Viimaste aastate hääletused näitavad, et liikuma kutsuvad õuealad koguvad järjest rohkem populaarsust, ja kaasava eelarve abil soovitakse panustada koolide sisehoovide ja õuealade atraktiivsemaks muutmisse. Järgmisel aastal saavad lahenduse senised võitjad: Reiniku ja Kesklinna kooli õuealad ning Annelinna spordiväljak Hansa ja Descartes’i kooli vahel.
Oktoobris panime nurgakivi veel ühele väga olulisele objektile: intellektipuudega inimestele mõeldud Maarja peremajadele Jaamamõisas. Tartu linn panustab välisabi toel viie Maarja peremaja ehitusse, millest kaks tulevad Jaamamõisa, kaks Ujula tänavasse ja üks Kure tänavasse. See on oodatud sündmus, kuna sellist kodu vajavaid inimesi on üha rohkem. Peremajades ei teki noortel tunnet, nagu nad oleksid mingis asutuses. Võib julgelt väita, et see on kodu, kus igaühel on oma õigused, võimalused ja kohustused.
Koidula ja papa Jannsen tervitavad
Ka järgmisel aastal toimuva juubelilaulupeo ettevalmistustega alustasime juba möödunud suvel: remontisime ja tegime iluravi laulukaarele ning uuendasime lauluväljaku pingid. Uuendustöid jagub seal ka veel eeloleva aasta kevadsuvesse. Vahel teeme ka iluasju, aga seegi on minu meelest linnakeskkonna inimsõbralikumaks muutmiseks vajalik. Tänavu augustis sai Tartu endale näiteks juurde uue väljaku: kõiki Annelinnast Kaarsilla kaudu kesklinna tulijaid ja Raekoja platsilt Annelinna suunas liikujaid tervitavad Lydia Koidula ja papa Jannsen.
November tõi uued kasutajad aastaid sisuliselt kasutuseta seisnud Raadi lennukiangaari. Seal võttis koha sisse Tartu „Kalevi“ Jalgpalliakadeemia, kes paari nädalaga muutis pimeda ja kõleda angaari kunstmurukattega heledaks treeningväljakuks. Tänu nende initsiatiivile on Tartus ka lõpuks siseruumid jalgpalli talviseks harrastamiseks. Järgmisel aastal suudame loodetavasti edasi – ja ehk ka lõpuni – minna, nn päris jalgpallihalli rajamisega Annelinnas.
Linnas tehtust ja plaanitavast võib jäädagi rääkima. Ühte tean kindlasti: kui linnavolikogu meie eelarveplaane toetab, siis ootab meid tegusa 2018. aasta järel ees vähemalt sama tegus 2019. aasta.
on neid valimiseelseid panustamisi mitte lugeda. meie teema, kõike saab rohkem kui 1913. aastal. Kuigi rahvast on varsti või juba vähem kui 1913. aastal.
et ainult harimatusele. vaja oleks rohkem panustada tervishoiule. Juba jälle on üleval kerjamisteate, et üks haige laps vajab oppi aga pappi pole. Et valitsus ja haigekassa midagi ei tee ja Tartu vahib suu töölakil pealt kuidas laps sureb. Samal ajal on juhtide palgad üüratud, et annab kulutada, mitte sentigi nad oma paksust papihunikust ära ei anna.