Millisena näeme eesti peret edaspidi

Vladimir Šokman, Tartu linnavolikogu liige, Keskerakond

Me saame riigina edasi areneda ainult kõik üheskoos. Noored ja vanad, mehed ja naised, rohkem ja veidi vähem haritud, edukad ja vähemedukad. Kogukonnana oleme koos kas edukad või vähemedukad. Peaksime rohkem märkama ja hoolikamad olema kõigi suhtes.

Peaksime õppima rõõmu tundma ka oma naabri edusammudest. Sest et tegelikult läheb meil kokkuvõttes täpselt nii hästi, kui hästi läheb meie naabritel.

Kui alustada lastest, siis on viivitamatult vaja kindlustada juba lapseootel ema ja muidugi ka sündinud lapse regulaarne kohustuslik kompleksne tervisekontroll, sealhulgas vaktsineerimised. Need tuleb siduda toetuste saamisega ja lastekollektiivi lubamisega. Vaadates tulevikku, peab kindlustama lastele tasuta kooli- ja lasteaiatoidu. Peatada tuleb laste kehalise võimekuse langus ja oluliselt tõsta nende terviseteadmiste taset.

Igale lapsele tuleb kindlustada võimalus huvitöös osaleda. Kõik lapsed ja nende vanemad peavad vajadusel saama adekvaatset õpiabi ja -tuge igas haridusastmes ning kohe vajaduse ilmnemisel. Kiiresti tuleb lahendada koolikoti liigse raskuse probleem e-riigile kohasel moel. Kooliturvalisus tuleb kindlustada kõigile, nii õpilastele kui ka kooli töötajatele. Parimate õpetajate palkamiseks kooli tuleb jõudsalt tõsta pedagoogide ja tugi-, abi- jm personali palku kõigis õppeasutustes, sealhulgas lasteaedades, huvikoolides jne.

Tugev pere

Tähtis on jõuda ka pereelu turvalisuseni. Kuidas vältida vägivallani jõudmist? Mitte kellegi vastu ja mitte kusagil. Olgu need poisid või tüdrukud, naised või mehed. Olgu jutt verbaalsest või nn füüsilisest vägivallast. Vajadusel tuleb täiendada seadusandlust, vajadusel õiguspraktikat. Kohe tuleb kord majja luua õiglase elatisraha maksmisel.

Aeg on tõsiselt läbi rääkida, millist peret (peremudelit) me ikkagi Eestis soovime. Viimasel ajal oleme kindlasti fookusest väljas ning kuuleme aina uudistest ja ettepanekutest, kuidas parandada uusi kooseluvorme jms. Pole seal uut midagi. On ammu olnud, ja las nad olla. Meie peame koondama oma tähelepanu peamisele: millisena näeme Eesti peret täna ja edaspidi, ning toetama seda mudelit! Siia kuulub kindlasti sünni-, pere-, paljulapseliste jne toetuste tõstmine, aga kindlasti ka noorele perele eluaseme üürimise, ostmise, ehitamise jne toetamine. Pole paha, kui noored käivad kaugetes maades õppimas ja töötamas, aga selleks, et nad koju naaseksid, peavad nad teadma ja tundma, et nad on siia tagasi oodatud.

Tervishoid ja ravikorraldus

Viimaste aegade uudised EMO-dest, perearstipraksistest jms kinnitavad üha veenvamalt, et paarikümne aasta tagune haiglareform on toonud kaasa suuri probleeme. Lahenduste leidmisega tuleb tegelda viivitamatult. Selleks tuleb kohe kindlustada võimalus konsultatsioonideks ning esmaabiks perearstikeskustes. Uute tervisekeskuste avamisel olgu need teenused kohe kavandatud. Tuleb soosida ettevõtete tegevust tervisliku töökeskkonna loomisel ning töötajate terviseharrastuse toetamisel. Tõsist kriitilist analüüsi ja vastavaid meetmeid vajab nn apteegikettide tegevus, nende hinnakujundus ja koostöö meditsiiniasutustega.

Kiire pensionitõus on möödapääsmatu. Pensionisammaste-teemaline diskussioon tuleb kiiremas korras ära pidada ja mõistlikud lahendused kokku leppida. Kohustuslike pensionisammaste põletajad vastutagu – pensionär ei pea kinni maksma kellegi lollust, ahnust vms. Esimeses sambas vastaku üks tööaasta ühele staažiaastale.

Pension peab võimaldama memmel-taadil ots-otsaga kokku tulla ja ise ka otsustada, kas osta seekord uus hambahari, proteesid, tossud või lapselastele kommi.

Kodu

Üle kogu Eesti on vaja kindlustada kodune, ambulatoorne ja statsionaarne õendus- ning hooldusabi, vajadusel ka ravivõimalused. Munitsipaalehitus eakatele kohandatud elamispindade ja sinna juurde kuuluvate teenustega peaks jõudma kogu Eestisse. Mõistlikult ja euroopalikult on vaja lahendada nende eakate ja nende omaste probleemid (kuni koopereeritud rahastamiseni), kes on jõudnud hooldekoduteenuse vajaduseni. Juurutada tuleks ka riiklikud garantiid neile eakatele, kel on kinnisvara, kuid kes ei ole võimelised seda haldama.

Lahendada tuleb omandireformi käigus sundüürnikeks sunnitud inimestele põhjustatud kahju kompenseerimise küsimus. Väga mõistlik ja kasulik on kaasata lahenduste leidmisse kogukonna esindajad – ja lahendused leitakse kindlasti.

Meil on Tartus nende probleemide lahendamise aastatepikkused ja väga head kogemused. Need aitavad teed leida teistelgi.

Kahe aastaga, mil Jüri Ratase valitsus on võimul olnud, on palju alustatud ja tehtud.

2019. aasta riigieelarvet vaadates saame aru, miks opositsioonierakonnad on endast väljas. See on eelarve kõigile, ütleksin isegi – enamusele, sest paljude probleemide lahendamine, mida on aastaid edasi lükatud, on siin lahendused leidnud.

Meie sotsiaalne turvalisus ning ühiskonna sidusus tõusevad eelolevatel aastatel oluliselt.