Ortopeed Peeter Laasik töötas kaks aastat Sotsiaalministeeriumi abiministrina. õhikohaga töötab ta nüüd haigla ravijuhina männilinnas Elvas. Ta on meistersportlane maadluses ja oli ka NSV Liidu judokoondise arst. Tulevases Riigikogus soovib doktor Laasik panustada Eesti inimeste tervena elatud eluaastate pikendamisse ja rahvaarvu kasvusse. Samuti peab edasi minema haldusreformiga, muutes selle riigireformiks.
Milliseid mõtteid võiks suurde poliitikasse kaasa võtta Elva linnast ja vallast? Missugust inspiratsiooni saab sellest piirkonnast ammutada?
„Minule on Elva väga hea inspiratsiooniallikas. Leian, et suurde poliitikasse võiks Elvast ja teistestki omavalitsustest kaasa võtta kaks sõnumit.
Esiteks, omavalitsuste ühinemine on haldusreformi raames toimunud, kuid nüüd peab edasi minema riigireformiga. Kindlasti peavad suurenema omavalitsuse otsustusõigus ja tulubaas. Taristu peab kõikjal Eestis olema inimestele vajalikul tasemel; see on nii teede/tänavate korrashoid kui ka netiühendus ja kindel elektriga varustatus.
Teiseks, inimesed tulevad elama sinna, kus on olemas lasteaed, kool, haigla ja sotsiaalteenused. Seega just need avalikud teenused peavad inimeste jaoks paremaks muutuma, bürokraatiat peab olema vähem. Rääkides arstiabist ja tervishoiust on sageli juttu pikkadest järjekordadest perearstide ja eriarstide vastuvõttudele. Samas on need järjekorrad üks olulistest põhjustest, miks EMO-sse pöördutakse.
Millised on ootused riigile nende probleemide lahendamiseks?
Riik peab nende probleemidega tegelema, sest minu arvates on inimesed ja nende tervis riigi kõige olulisem vara. Praegune valitsus on viimase 10 aasta jooksul ainus, kes suurendas tervishoiu rahastamist. Järjekordade probleem on järjest suurenenud viimase 6–8 aasta jooksul; kahjuks ühe aastaga seda probleemi ei lahenda. Peab selgelt ütlema: järjekordadele lihtsaid lahendusi ei ole. Riik peab edasi suurendama rahastamist, haigekassa ja haiglad peavad edasi pingutama teenuste tõhustamisel ning inimesed ise peavad panustama oma tervisesse. Loetledes prioriteete: esmatasandi efektiivsem töölepanek, e-lahenduste kiirem rakendamine (digiregistratuur, e-konsultatsioonid).
Kuidas läheb praegu Elva haiglal? Kas teete seal ka operatsioone?
Elva haiglal läheb hästi. Oleme suutnud reformide käigus õigel kursil püsida. Olen tänulik haigla kõigile töötajatele, kes on raviasutuse heaks väga palju panustanud.
Elva haiglas on tehtud ortopeedilisi operatsioone juba paarkümmend aastat ja me oleme saavutanud patsientide seas hea kuulsuse. Kahjuks haigekassa käimasoleva hanke raames ei osutunud me valituks – hindamiskriteeriumide kallutatuse tõttu. Ei lugenud meie pikad järjekorrad, senine hea töö. Kahju, see mõjub inimestele frustreerivalt. Hetkel me otsime võimalust jätkata oma aastakümnete pikkust tegevust. Haigekassa riigihanget saab kindlasti paremini korraldada kui sel aastal.
Tartu Ülikooli olete lõpetanud spordiarstina. Mida üldse arvate Eesti rahva tervisest ja elujõust?
Mina abiministrina ja Jaak Aab ministrina algatasime 2005. aastal Eesti rahvastiku tervise poliitika dokumendi tegemise, millest sai 2008. aastaks rahvastiku tervise arengukava. Siis sõnastasime meie suure eesmärgi – tervena elatud eluaastate kasv ja rahvastiku suurenemine. Kui riigis on rohkem terveid inimesi, siis oleks, keda koolitada. Meil on ühiskonnas noori, ettevõtlikke inimesi, areneb tööstus, paraneb põllumajanduse olukord. Kui terveid inimesi napib, siis kannatavad ka teised sektorid. Vaatamata eluea pikenemisele on tervena elatud eluaastate arv viimastel aastatel kahanenud. Sellise tendentsi jätkumisel pikeneb küll inimeste eluiga, kuid pikeneb ka eakate inimeste just valus ja vaevas olevate viimaste eluaastate hulk. See ei ole hea.
Millised on hooldekoduteenuste hetkeseis ja tulevikuväljavaated? Või tuleks hoopis rohkem keskenduda koduhooldusele?
Iga inimene soovib olla oma kodus niikaua kui võimalik. See on selge. Kui on võimalik, siis nii peabki olema. Sellepärast vajavad koduhooldus ja -õendus edasiarendust. See teenus peab olema kvaliteetselt kättesaadav mitte ainult linnades, vaid ka maal, kus talude vahel palju kilomeetreid. Samas, kui inimene ei saa ise oma igapäevaste tegemistega hakkama, siis peab olema kättesaadav taskukohane koht hooldekodus.
Elvas on elanud läbi aegade rohkesti teadlasi ja loomeinimesi. Näiteks maailmakuulus keemik, sünteetilise kautšuki leiutaja Ivan Kondakov, kirjanikud Hugo Raudsepp ja Jaan Kärner, näitleja Leopold Hansen. Elvalane on ka kirjanik Ain Kaalep. Kuivõrd võiks tänane Elva olla kodulinnaks haritlastele, kes töötavad Tartus?
Elvas on elanud ja elab ka praegu palju haritlasi. Elva tulubaasist moodustavad suure osa maksud, mis tulevad Tartu Ülikoolist ja Kliinikumist. Seega on Elva haritlastele, teadlastele, arstidele atraktiivne elukoht.
Kui atraktiivne elukeskkond on Elva vald noortele?
Tartu ümbruse n.ö. kuldne ring on laienenud juba 20–30 kilomeetrile. Aastaid tagasi toimus elurajoonide arendus Tartu linna vahetus ümbruses – Luunja, Ülenurme, Tartu vald. Praegu on hakatud rajama kodusid ka kaugemale, näiteks Elva valda. Kaugus Tartust pole probleem, sest meil on päris hea bussi- ja rongiühendus. Kindlasti saab seda paremaks teha, näiteks tasuta bussiliiklus on ennast hästi õigustanud. Elvasse elama asumist on mõjutanud korralik infrastruktuur, mis ei tähenda ainult kanalisatsiooni ja vett, vaid ka lasteaeda, kooli, gümnaasiumi. Nende teenuste kättesaadavus on noortele peredele väga oluline. Kui Elvasse kolivad koos nooremate inimestega nende eakad vanemad, saavad nad siinsest haiglast arstiabi.
Kui huvitavaks prognoosite järjest lähemale jõudvaid Riigikogu valimisi?
Loodan, et valimiseelsed debatid on sisukad ja huvitavad ning et arutletakse sisuliste probleemide üle. Ei tohi minna isiklikuks, ei tohi minna üle võlli …
Asjalike arutelude üle on ainult heameel. Populism ei vii aga asja edasi. Kandidaatide üle otsustage rohkem nende seniste tegude, mitte aga lubaduste järgi.
Küsis Jaan Lukas