Kesknädalale andis intervjuu Keskerakonna aseesimees ja Pärnumaa piirkonna juht, majandus- ja taristuminister Kadri Simson.
Kuidas hindad Keskerakonna arengut esimehevahetusele järgnenud üle kahe aasta pikkusel perioodil? Mis teeb rõõmu, mis vajab järeleaitamist?
Keskerakonna ja meie toetajate jaoks on kõige positiivsem see, et üle pikkade aastate saame oma programmi valitsuses ellu viia. Nagu näha, on valitsusvastutuse võtmine ka meie toetust kasvatanud.
Kui keerukaid momente leida, siis ilmselt on need seotud ikka veel päevakorras olevate aastatetaguste keeruliste rahastamisküsimustega.
Keskerakonna ja peaminister Jüri Ratase reitingud on praegu kõrged. Konkurentide silmis ilmselt hirmuäratavalt kõrged. Kui räpaseks võib seoses sellega valimiskampaania Keskerakonna vastu veel järelejäänud kuude jooksul minna?
Tänaste erakondade toetusnumbrite puhul on selge, et iga erakond, kes peale valimisi siiralt soovib oma toetajatele antud lubadusi täita, peab arvestama valitsuskoostööga Keskerakonna valitsuses. Seega võib vihaseid ja isegi alatuid rünnakuid küll tulla, aga tark valija peab siis ka aru saama – need ründajad ei hooli tegelikust valitsusvastutusest.
Kuidas võrdleksid Jüri Ratast varasemate Eesti peaministritega? Kellega ta sarnaneb enim maailmapoliitikutest?
Sellist peaministrit, nagu Jüri Ratas, ei ole Eestil varem olnud. Jüri tunnusjooneks on konfliktide lõpetamine, mitte uute lahingute algatamine. Ta suhtub ühtmoodi lugupidavalt nii kuningannasse kui ka tavalisse töömehesse. Ja sportliku võistkonnamängijana ei lase ta kunagi ühelgi oma meeskonnakaaslasel end üleliigsena tunda. Kui ma peaksin sellise positiivse kuvandiga maailmapoliitikut otsima, siis vahest sobiks võrdluseks Barack Obama, kes samuti lõpetas sõdu ja tõi sotsiaalset turvatunnet ka ühiskonna nõrgematele.
28. novembril Tartus rahvaga kohtudes olid esimesed kolm küsimust sulle kohe immigrantidega seotud teemadel. Ärevus on rahva hulgas praegu ikka üsna suur ja EKRE valab õli tulle. Milliste sõnadega tõmbaksid migratsiooniga seotud teemadel pinget maha? Kui mures peaksid Eesti inimesed olema?
Tegemist on emotsionaalse teemaga, mis viib tähelepanu eemale tõeliselt tähtsatelt teemadelt: kuidas tagab valitsus õiglase maksupoliitika, pensionäride elujärje ja kogu Eesti majanduskasvu. Tark valija ei lase enda valikut kõigutada kaklusest saja sõjapõgeniku teemal, kui sellega soovivad tähelepanu saada muidu õõnsa programmiga jõud.
Indrek Tarandilt mikrofoni ärarebimist vaadates meenus paljudele aasta 2009, kui sama tegi Tarand sinuga ühel Keskerakonna üritusel. Kas Tarand on kloun, kasulik idioot või külmalt oma tegusid ja nende tagajärgi kalkuleeriv manipulaator?
Indrek Tarand soovib tähelepanu. Poliitikas on võimalik saada valijate tähelepanu tänu reaalsetele positiivsetele tegudele ja huvitavatele mõtetele või lihtsalt mürtsu tehes. Tarand on valinud lihtsama tee, ja see on talle seni ka piisava häältesaagi taganud. Mina olen Tarandile juba ammu andeks andnud, ilma selleta poleks ma saanud tema poolt 2011. aasta presidendivalimistel hääletada.
2017. aasta lõpul ründas peavoolumeedia eesotsas „Postimehega“ sind kõvasti seoses Teet Soormi ja HKScani omavahelise tüliga. Nüüd sai aga Soormi peamine sopaga ülevalaja, Rakvere lihakombinaadi emafirma juht Latvanen päevapealt kinga. Milliste tunnetega lugesid seda uudist? Karma is a bitch?
Mind rünnati eelkõige seetõttu, et meie valitsus otsustas taastada põllumeestele üleminekutoetused ja seakasvatajatele aretustoetused. Ma arvasin siis ja arvan ka täna, et see oli olukorras, kus põllumehed olid kaotanud Venemaa vastusanktsioonide tõttu turu ja seakatku tõttu karja, ainuõige samm.
HKScan on börsiettevõte, ja kui selle juht viib ettevõtte rahavood viimase börsiteate kohaselt 130 miljoni euroga miinusesse, siis Latvanen juhina oligi läbi kukkunud.
Mida pead ministriameti suurimateks kordaminekuteks?
Pean oluliseks strateegiliste investeeringute kava, mille toel saavad omavalitsused transiitteede toetust kohalike teede renoveerimiseks ja ehitatakse esimesed 4-realised lõigud Via Balticast Pärnumaale. Oluline on ka lisatugi ühistranspordile: lisalaev saartele kõrghooajal, parem lennuühendus saartega, Eesti Raudtee miinusest väljaaitamine, maakonnabussiliinide tihendamine ja piletivaba sõit, mis on kaasa toonud reisijatearvu märkimisväärse kasvu. Oluline Eesti kuvandile oli ka see, et Euroopa Liidu eesistumise ajal said minu juhitud ministrite nõukogud peaaegu maksimumhinded.
Kuidas saada ikkagi nendesse maakondadesse tasuta bussitransport, kuhu see veel pole õnnestunud? Ka Lääne-Virumaa ja Harjumaa inimesed ootavad tasuta ühistransporti.
Oluline on teada, et riik toetab kõigis maakondades bussiliiklust täismahus – kõigi maakondlike bussiliinide mahud on sajaprotsendiliselt riigieelarvest kaetud. Seega pole üheski maakonnas vajadust piletiraha koguda, aga see on olnud vallajuhtide poliitiline otsus. Seega tuleb veenda oma vallajuhti, et ta pakuks tööinimestele sama võimalust kui on ülejäänud Eestis.
Kas Saaremaale tuleb mandrilt sild, Helsingisse Tallinnast tunnel ja Pärnusse lennujaam?
Pärnu lennujaam saab renoveeritud ning aastal 2020 saavad siin maanduda esimesed reisilennukid. Tallinna–Helsingi tunnel oleks kaks korda pikem kui senine maailma pikim veealune tunnel, aga tehniliselt on selle ehitamine võimalik. Kuna tegemist on aga niivõrd keerulise objektiga, vajab ta põhjalikke eeluuringuid, ning need võtavad 5–6 aastat. Saaremaa silla puhul on samuti keskkonnaargumendid olulised, sest sild ehitatakse Natura alale. Samas annab see saarlastele tulevikus võimaluse mandrile sõita vabalt valitud ajal, sõltumata praamigraafikust.
Millal saavad Eesti põhimagistraalid Tallinn–Tartu, Tallinn–Narva, Tallinn–Pärnu neljarealiseks?
Seni on Tallinnast Pärnusse, Tartusse ja Narva kokku puudu 300 km 4-realist teed. Selle maksumus ületab 1,2 miljardit ning ka ehitusmaht vajab minimaalselt 6 aastat pluss eeltöid maade omandamiseks ja ehituse projekteerimiseks. Keskerakond lubab töödega kohe pihta hakata, aga mitte teiste teede arvelt, vaid laenuraha kasutades.
Kas Eesti majanduse areng ja majanduskasv on praegu heal tasemel?
Peale pikka seisakut on Eesti majandus kasvama hakanud ja see kasv põhineb laial kandepinnal. Lisaks sisetarbimisele tänu inimeste ostuvõime kasvule 500-eurose maksuvabastuse abil, on kasvanud ka investeeringud ning eksport. Ka rahvusvahelised reitinguagentuurid on hinnangut Eestile tõstnud ja kinnitanud, et mitte kunagi varem pole me nii tugevalt kindlustatud võimaliku tulevase maailmamajanduskriisi vastu kui nüüd.
Indrek Veiserik, Aivar Jarne