Vladimir Svet,Tallinna Kesklinna vanem
Keskerakonna valimisplatvormi keskne sõnum on lihtne, loogiline ja enamiku inimeste jaoks esmaoluline: „Õiglane riik kõigile!“ Just seda sihti pean ka mina silmas nii oma senises töös kui ka Riigikogusse kandideerides.
Elanik, kes ausalt maksab oma riigis makse, on õigustatud selle eest ootama riigilt vastu ka teatud hulga teenuseid. Olgu nendeks siis avaliku korra tagamine, raviteenused, ühistransport või tasuta kooliharidus. Enamasti on nii, et kui kasvavad inimeste sissetulekud, siis suurenevad ka maksulaekumised. Järelikult peaks laienema ka riigi pakutav teenusevalik ja/või tõusma seniste teenustekvaliteet.
Pikkade aastate jooksul, kui Eestis määras poliitilisi valikuid Reformierakonna valitsus, hööveldati meie riiki aina õhemaks. See oligi juhtmõte: vähem riiki! Nii üha kärbiti avalike teenuste eelarvet, kuni ei jätkunud enam ei raviraha ega politseinikke korda tagama. Ja inimesed hakkasid end tundma riigi poolt hüljatuna.
Keskerakond tahab õiglast riiki, kus iga inimene, hoolimata vanusest, soost, haridusest, rahvusest ja sissetulekust, võib tunda end olulise ja kaitstuna. Vajalikku turvatunnet ei mõista me seejuures vaid kitsalt julgeoleku ja õiguskorra tagamise võtmes, vaid igasse eluvaldkonda ulatuvana – see tähendab nii töökohtade, lastehoiu, hariduse, ravi, hoolekande, ühistranspordi kui ka paljude muude eluliselt vajalike teenuste kättesaadavaks tegemist üle terve Eesti.
Kandideerides Riigikogu valimistel Tallinnas arvan, et ka pealinna elanike jaoks on turvalisus vajadus number 1. Seetõttu tahan seista selle eest, et liiklus- ja piirkonnapolitseinike arv enam kunagi ei väheneks, vaid vastupidi – suureneks.Kui patrullpolitseinikke on linnapildis sagedasti näha, siis ainuüksi juba see suurendab inimestes turvatunnet. Kesklinnas peaks olema omaette politseijaoskond, aga üle terve linna tuleks laiendada ka munitsipaalpolitsei õigusi.
See ei ole üksnes minu valimiskampaania loosung, vaid varemgi olen sama rääkinud ja kirjutanud (nt siinsamas Kesknädalas läinud suvel). Sageli pole politsei just vähese ressursi tõttu suutnud kõikjale jõuda, nii et üldise turvalisuse suurendamiseks on paratamatu neile lisaraha ja -jõudu anda. Paralleelselt tuleks suurendada munitsipaalpolitsei rolli kohalikus korrakaitses. On hulk ülesandeid, nt kasvõi tegelemine pargipingil magavate või tänaval kaaskodanikke häirivate korrarikkujatega, mida politsei asemel võiks täita mupo. Samuti peanvajalikuks tõsta nii politseinike kui ka päästjate palka, sest nende motiveeritusest sõltub väga paljude inimeste elu ja käekäik.
Ent vaadakem laiemalt: kas tunneb end turvaliselt noor pere, kus üks laps on hiljuti sündinud ja teine minemas lasteaeda? Kus ema ei jõudnudki enne lapsepuhkusele jäämist tööle minna ja isa palk on Eesti keskmine? Või mõlemal on isegi üle keskmise sissetulek, aga pere suurenedes on vajadus ka suurema elamispinna järele. Hoolivas ja õiglases riigis loodaks neile vastuvõetavad tingimused saamaks laenu, millega soetada endale sobiv kodu. Seepärast kavatsengi igati seista selle eest, et lastega pered saaksid sissemaksuvaba kodulaenu. Ühtlasi peab nii esimese kui ka teise lapse toetus suurenema saja euroni.
Needon vaid mõned üksikud näited sellest, mis on õiglane riik minu jaoks. Võib-olla on ootused eri inimestel ja sihtrühmadel erinevad, nagu ka arusaam sellest mõistest, kuid arvatavasti esmavajadused on meil kõigil sarnased. Turvatunne kuulub kindlasti nende hulka.