Igaüks on tähtis ja saab jõudumööda panustada

Ester Karuse, Keskerakonna kandidaat Põlva-, Võru- ja Valgamaal

On palju asju, mida saaksime pikemalt kaalumata omal jõul paremaks muuta. Seda nii kodukoha ja riigi heaks kui ka iseenda rahulolu huvides.

Tunnistan, et olen aktiivses poliitikas veel suhteliselt noor – alles veidi üle aasta Valga vallavolikogu liige, aga Keskerakonna ridadesse astusin küll juba 2010. aastal. Võib-olla ei tunne ma veel poliitilise arsenali relvi ja võtteid, kuid arvan end kursis olevat tavaliste Eesti noorte ootuste ja ka pettumustega. Just nende tõttu valisingi poliitika. Juba aastaid varem olin samal ajendil teinud otsuse vabatahtlikuna tegutsemise kasuks.

Mulle meeldib USA 35. presidendi John F. Kennedy tuntud ütlus: „Ära küsi, mida su riik saab teha sinu heaks; küsi hoopis endalt, mida sina saad teha oma riigi heaks.“ Eks JFK ütles nii just seetõttu, et enamasti on olukord vastupidine: selle asemel, et kõige elementaarsemad asjad ise korda teha, loodetakse kellelegi teisele või kolmandale (riigile, vallavalitsusele, õpetajale jne).

Kuid selle asemel, et loota teistele, tasub ise käed külge panna. Just nii on vanemad mind kasvatanud ja olen näinud ka oma lähedasi tegutsemas. Isa Allain on väga aktiivne ja eluhoiakult maailmaparandaja, ning midagi sellest olen pärinud ka mina. Kui kusagil on miski asi paigast ära, siis me kumbki ei saa lihtsalt mööda vaadata. Ilmselt oli see ka üks põhjus, miks kaks ja pool aastat tagasi otsustasin astuda abipolitseinikuks.

Iga väike tegu loeb

Hiljuti läks mulle südamesse üks ajalehelugu Valga tütarlapsest Kaari Uibomäest, kes pälvis Hea Eeskuju tiitli. Vabatahtlikuna on ta palju teinud Valga loomade varjupaiga asukate heaks, nii et kõik koerad, keda Kaari on aidanud, tunnevad ta tänaval ära. Juba teise klassi lapsena kogus Kaari varjupaiga jaoks raha, hiljem sai temast aga säästliku tarbimise propageerija.

Kas ei võiks ühe „tavalise“ koolitüdruku eeskuju igaüht veidigi innustada?! See ju räägib selget keelt sellest, et teiste aitamiseks ja maailma muutmiseks kasvõi natukenegi paremaks paigaks pole tingimata vaja sooritada suuri kangelastegusid ega jõuda enneolematute avastusteni. Nagu öeldakse – ka liblika tiivalöök võib laviini valla päästa.

Mõnigi kord võib kuulda nii noori kui ka vanemaid inimesi kurtmas, et see või teine asi on halvasti ning keegi peaks selle korda tegema. Sageli pole võimalik näpuga näidata või öelda, kes on see „keegi“. Siis on enamasti tegu just niisuguste asjadega, mida saaks korda teha just sellesama kurtja enese kaasabil.

Igaühe huvides

Seoses Kagu-Eestiga on põhjust rääkida noortele avanevatest võimalustest kodukandis karjääri teha või huvialast tegevust leida. Erinevalt teistest seisab just Keskerakond selle eest, et kõrgharidus oleks jätkuvalt tasuta. See on noortele ja ka nende vanematele kindlasti oluline. Teadagi ei ole meie kandis kõrgkoole, nii et õppima tuleb minna kas Tartusse või veelgi kaugemale, mis toob kaasa niigi suuri lisakulutusi. Kui enam poleks võimalik kõrgharidust tasuta omandada, siis tekiks meie ühiskonnas praegusest veelgi tugevam kihistumine ning suureneksid jõukatest peredest pärit ja suurtes linnades elavate noorte eelised. See on ka üks peamisi kohti, milles vastanduvad minu tõekspidamised Reformierakonna omadega. Siit tuleneb ühtlasi põhjus, miks kõik valimisealised noored peaksid kindlasti minema nende huve enam esindava maailmavaate poolt häält andma. Suhtumine „sellest ei muutu niikuinii mitte midagi“ ei vii meid edasi.

Olen oma väärtuslikku vara ehk vaba aega paaril viimasel aastal veetnud suures osas tööl abipolitseinikuna, paljud nädalavahetused mööduvad just patrullis käies. Ma ei ole ainus noor ja naissoost abipolitseinik Valgamaal; sageli on patrullis mu heaks kaaslaseks näiteks Laura Illak. Näen reaalselt, kuidas meie kaasamisel saab välijuht välja saata lisaekipaaži, ning kogu maakond on rohkem kaetud.

Meile mõlemale tuli väga rõõmustavana uudis sellest, et Riigikogu muutis paindlikumaks abipolitseinike kaasamise politseitöösse. Edaspidi annab seadus abipolitseinikele õiguse liiklusjärelevalveks politsei ülesandel. Olen senises praktikas kogenud, et meie liikluskultuuri puhul on see hädavajalik muudatus. Lisaks alkojoobele võime edaspidi kontrollida ka narkojoovet. Ja veel, läbides vajaliku koolituse, võib abipolitseinik lisaks tulirelva hädakaitseks kasutamisele saada õiguse ka elektrišokirelva ehk taseri kasutamiseks.

Ennekõike – olles politsei abiline, jääb abipolitseinik ka kodanike abistajaks. Nende inimeste kaitsjaks, keda miskipärast on vahel pisendatud tädi Maalideks, kuid kes kõik on oma riigile ja riigis olulised. Kui nad tunnevad, et riik seisab nende eest ja on kõigile võrdselt õiglane, siis hoolivad nad ka rohkem iga pisiasja eest selles riigis. Meie kõik ju olemegi riik.