Riigikogu võttis täna vastu seaduse, mille kohaselt muudetakse kehtivat pensionikindlustuse seadust. Sotsiaalkomisjoni kuuluva Marika Tuus-Lauli sõnul on pensionisüsteemi reformi peamine eesmärk kindlustada, et ka tulevased eakad saaksid elamisväärset pensionit.
„Esialgse plaani kohaselt, mis oli arutlusel kevadel, arvestataks alates 2037. aastast I samba puhul vaid inimese tööstaaži, mis oleks tulevikus taganud ametikohast sõltumata kõigile inimestele võrdse pensioni. Arutelude tulemusel otsustati pensionivalemit siiski muuta ning uue korra kohaselt võetakse pensioni arvestamisel arvesse nii inimese töötatud aastaid kui ka pooles ulatuses töötasu, ehk 50:50 variant,“ ütles Marika Tuus-Laul.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Tuus-Lauli sõnul on probleemset pensionisüsteemi lahatud aastaid, kuid probleemkohti leevendavate lahendusteni jõudis tänane valitsuskoalitsioon. „Kui me oleksime praeguse süsteemiga jätkanud, siis mõnekümne aasta pärast oleks pensionide erinevus tänasega võrreldes veelgi suurem ning miinimumpalgaga töötaja pension jääks 250 euro kanti,“ sõnas Tuus-Laul. „Kehtiv pensionikindlustuse seadus on kasulik vaid kõrgepalgalistele, aga me ei soovi, et ligikaudu kolmveerand töötajatest hakkaks elama sotsiaaltoetustest,“ ütles Tuus-Laul.
Riigikogu liikme sõnul seisid seadusemuudatuse vastu kõige tulisemalt Reformierakonna poliitikud. „Nende meelsus madalapalgaliste ning pensionäride suhtes on teada ning seda kinnitab ka nende valimislubadus – 500 eurot tulumaksuvabastust kõigile. Paraku toob see suurima võidu just 2100 eurot ja rohkem teenivatele inimestele, aga ei mõjuta keskmise ega madala sissetulekuga inimesi,“ ütles Marika Tuus-Laul.
Lisaks muutub pensionile minek paindlikumaks. Eelnõu järgi on vanaduspensioniiga 65 aastat, millele lisandub 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus