Kalandustoetuste taotlemine muutub lihtsamaks

Foto: Triin Viljasaar / Maaeluministeerium.

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile maaeluministri määruste muutmise eelnõu, mille eesmärk on muuta 2019. aastal mitmete taotluste esitamine elektrooniliseks, et lihtsustada taotluste esitamist.

„Eesti riik on seadnud eesmärgi osutada avalikke teenuseid kiiresti ja võimalikult väikese halduskoormusega. Muudatused tulenevad eelkõige vajadusest lihtsustada taotluste esitamist,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

„Määruse jõustumisega kasutusele võetav Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) e-teenuste keskkonnas taotlemine muudab riigisiseste ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava (EMKF) 2014–2020 toetuste taotlemise lihtsamaks. Samuti väheneb toetuse- ja maksetaotluste menetlusaeg,“ selgitas Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann. „Sellise rakendusega väheneb ka vigade tegemise hulk, kuivõrd e-teenuse keskkonna kaudu saadetakse probleemide ilmnemisel automaatne veateade või teade esitamata dokumentidest,“ lisas asekantsler Siim Tiidemann.

Taotlejad, kellel e-teenuse keskkonnas taotlemiseks vajalikke infosüsteeme ei ole, saavad taotluse esitada PRIA piirkondlikes teenindusbüroodes, kus PRIA töötajad vajadusel andmete sisestamisel abistavad.

Kalanduse meetmete e-teenuste arendamiseks on EMKF tehnilisest abist planeeritud 145 250 eurot. EMKF IV prioriteedi meetmete e-teenuste täisfunktsionaalse lahenduse arendamiseks on kasutada 356 598 eurot struktuurifondide vahenditest.

Eelnõu kohaselt on PRIA e-teenuste keskkonna kaudu taotlemisele üleminek kavandatud 1. märtsiks 2019.

1 Kommentaar
  1. Miks 6 aastat ago
    Reply

    pole mitte kuskil lugeda põhjendeid, miks üldse peaks kalandust ja ettevõtlust mingite pealemaksetega toetama? Iga ettevõtja tegutseb ju oma arvel ja saab ka tulu nii. Samuti tekib mitme ettevõtja vahel vaba konkurents ning äpum peab oma tegevuse lõpetama. Igast jobust ju ettevõtjat ei saa.
    Kes tahab tegeleda kalandusega, siis kus? Kui ookeanil, peb olema suurettevõtja ja liigutama miljoneid, siis saab ta ka pangast võlga, et uus laev osta ja tasuda püügimaksu teise veealas lubatu piires, need on püügikvoodid. Samuti kalatöötleja ja mahamüüja. Kui siin Eesti vetes, siis vähese rahaga ehk pangavõlaga on võimalik alustada vaid 1 paadi ja paatkonnaga. Teatakse ette, palju kuskilt üldse püüda tohib ja sellele tehakse ka arvestus. Mitte aga nii, et üks suurärikas ostab terve ranna püügikvoodi ja siis paneb kalurid enda heaks orjama. Seni on see vähemalt Peipsil nii käinud. Ja mitte ükski Tarmo Tamm pole seda takistanud! Kuhu siin on mõistus ja ÕIGLUS jäänud?
    Nii et alustada tuleb taas 0-st. Kes kus ja kui palju tahab ja suudab püüda, ning see peab olema arvesse võetud ÜKSIKISIKUTI! Ning kaasas peab olema ka selge ja täpne arvestus, millist kahju või kasu võib kindel püügikvoot tekitada.
    Mäletan hästi 50ndate ja 60ndate vastikut nõukogude aega, kui Peipsi kalurid said ka ise kala püüda ja seda viidi ümbruskonda laiali. Sõideti reega paarikümne kildi kaugusele ja hüüti KALJA, KALJA, ja rahvas tuli tee äärde ja ostis kilode kaupa rääbist. Seda Tarmoke ei tea, sest istus siis kontoris ja tegi aruandeid kui hästi me elame.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.