Marika Tuus-Laul, Riigikogu liige, Keskerakond
Pikad arstijärjekorrad? Tegelikult on probleem hoopiski laiem. Selleks, et rääkida lühematest ooteaegadest, peame rääkima kogu tervishoiukorralduse ümbertegemisest.
Mäletate küll – peaaegu 10 aastat tagasi tegi Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO meile ähvardava hoiatuse: Kui te tervishoiu sellise rahastamisega jätkate, seisate kümne aasta pärast silmitsi pöördumatute tagajärgedega.
Tegelikult midagi ette ei võetud ning lasti vanamoodi edasi veel aastaid, kuigi WHO hoiatus oli ülimalt tõsine. Pidevalt vähendati rahastatavaid ravijuhte, patsient hakkas aina rohkem ise maksma, järjekorrad aina pikenesid ja lõpuks järjekorda ei saanudki enam panna. Tervishoiusüsteemis tekkisid kõikvõimalikud tõkked.
Tänane valitsus otsustas koalitsioonileppes, et tervishoidu tuleb oluliselt raha juurde panna, ja nii tehtigi. Nelja aasta peale 220 lisamiljonit. Selge see, et aastaid alarahastatud tervishoid ei suuda ka praegu järjekordi oluliselt vähendada, aga me suudame tänase lisarahaga halvenemise protsessi peatada. Edasiminekuks tuleb väga põhjalikult muuta kogu tervishoiukorraldust.
Millal aga hakkas patsient tundma, et ta enam arsti juurde ei pääse, ja kui lõpuks saabki, pole arstil aega temaga tegelda? Kus on see arst, kes uurib, näeb ja ravib patsienti tervikuna, mitte tükkide ja osade kaupa? Kas arstil on üldse võimalik piiratud visiidi ajaga otsida tema e-haigusloost üles pildid või eelnevad analüüsid ja need mõtestada? Lihtsam on kirjutada uus saatekiri analüüsideks ja proovideks. Kus on selle vea algus?
See kõik juhtus 20 aastat tagasi, täpsemalt 1998. aastal, mil Eestis mindi üle tervishoiuteenuse ostmisele erafirmalt. Arvati, et nii saab odavamalt, ent läks vastupidi. Mäletate küll seda aega – tekkisid väikesed ja suured äriettevõtted – suur- ja väikehaiglad, perearstikeskused, apteegiketid. Kaotati polikliinikud ja hakati maksumaksjalt solidaarselt kogutud raha kantima lahkelt erafirmadesse. Just siis läksimegi arstiabist üle tervishoiuteenuse ostmisele ja järjest liikuma pankroti poole.
Tänaseks manalateed läinud Riigikogu liige Robert Lepikson kirjutas 2006. aastal: „Kui riik keeldub mõistmast, et meditsiiniasutused ei tohi olla äriühingud, vaid peaksid olema mittetulundusühingud, kus kogu teenistus kulub sihtotstarbelisele tegevusele ehk tervishoiuteenuse osutamisele, siis pole midagi imestada, kui haigemajad on aasta lõpuks kasumis, aga arsti juurde ja operatsioonile ei pääse – polevat raha!“
Lepiksoni hinnangul oleks tulnud koondada kogu riigi poolt osutatav meditsiiniabi ühe omaniku ehk riigi kätte. Ka aparatuurihanked (vältimaks dubleerimist) ja kõik muu.
Madis Veskimägi – Tõstamaa perearst – on korduvalt neil teemadel sõna võtnud ja kirjutas mõne aasta eest: „Pean õigeks riiklikult ülesehitatud tervisekeskuste võrgustikku, mis arvestaks elanike paiknevust ja tegelikke vajadusi. Tänapäevane haigla ei ole enam raviasutus, vaid õitsev äriühing. Peatagem turumajanduslik meditsiinikorraldus!“
Näete, kui palju aastaid tagasi teati, mis tuleks teha, aga ei tahetud teha. Tervishoiuministrid on meil aastaid järjest olnud Reformierakonnast.
Tänases äripõhises meditsiinikorralduses on arstid omavahel konkurendid. Arst enam ei uuri patsienti, ei mõtle oma peaga, sest see pole kasulik. Tulus on teha aina uusi analüüse ja aparaadiuuringuid. Küll haigekassa maksab! Ma ei süüdista arste, ent süsteem on selline.
Tegelikult peame kiiremas korras hakkama rahastama ravi, kus patsienti ravitakse kui tervikut, tulemusi mõõdetakse tervisetulemi põhjal, mitte teenusepõhiselt. Sellest on küll räägitud aastaid, aga kaugemale pole jõutud.
Nii edasi ei saa enam minna, et riik pumpab eraõiguslikku turumeditsiini järjest uusi miljardeid – nii palju kui nõutakse. See kotisuu jääbki lahti. Tuleb luua riiklikult juhitav ja kontrollitav tervishoiuvõrk, mis tegutseb kindla planeerimise alusel. Tuleb lõpetada kasumipõhine meditsiin.
Tervishoiuasutused peaksid seega olema sihtasutused, mis võivad kuuluda ka omavalitsustele. Ja tänased äriasutused peavad tegutsema ainult erakapitalil. Võtame eeskuju Põhjamaade riiklikust tervishoiust – sotsiaalsest tervishoiust.
Kindlasti tuleb lõpetada olukord, kus riik lubab perearstil välja võtta minimaalset palka ja elada dividendidest. Kuidas saab nii olla, et arst ise ei panusta maksurahaga süsteemi, mille baasil tervishoid eksisteerib?
Kõik see vajab üleminekuaega, nagu täna apteegireformi puhul. Aga sinnamaani – kuidas vähendada arstijärjekordi? Perearste on vaja oluliselt juurde! Perearst peab olema inimestele kättesaadav ka peale tööpäeva lõppu ja nädalavahetustel.
Kui Soomes on nimistu peale kaks arsti, siis võiks ka meil seda kaaluda ja pikendada tööpäeva meie nelja tunni asemel kaheksale. Kaks arsti jõuab rohkem.
Doktor Külvar Mand soovitas ka kiirabi juurde nn. paralleelukse tegemist. Kiiret abi vajavad ühest uksest, teised teisest. Kokkuvõtteks peab eriarstiabi ja haiglatöö laiemalt olema eelarveline. Me ju teame umbes palju on mingi diagnoosiga ravijuhte.
Ka perearst ei peaks olema ettevõtja. Sisuliselt tulekski taastada endised polikliinikud, kus arstide omavaheline konkurents oleks asendatud koostööga ravida inimest!
Ja veelkord väljavõte Madis Veskimägi artiklist. „Meedik muutuks ettevõtjast palgasaajaks, palk aga sõltub tema töökogemusest ja erioskustest. Meedikule jääb erialane töö, kõik muu aga oleks lahendatav tugistruktuuridega.“
Ilmunud 3. jaanuaril 2019 Tartu Postimehes
kenasti ja huvitavalt kukub välja – Maarika on ise võimul aga tõrvab oma junsu valitsust.
1. kas perearst üldse OSKAB diagnoosida ja ÕIGET ravi määrata. Vanasti arst vaatas su läbi igati- katsus kõhtu,maksa, ehk ka rindu kontrollis, vaatas üle naha, kuhu ise ei ulatunud vaatama -seljal jms.
2. Jumala pärast MITTE ANDA OMAVALITSUSTE KÄTTE MEDITS.!!! Põhjamaades võib see ju nii olla, aga seal on INIMESTEL TEISTSUGUNE MORAAL JA KÕRGEM EETILISUSE TASE kui meil. Te ei oska uneski näha, mis õudusi hakkab hauduma ,kui asjad kohalikuks teha.
3. Teha KÕIK TAGASI, NAGU ENSV AJAL OLI – a) TRÜ KOOLITAS VÄLJA KORRALIKU HULGA ERIARSTE = NENDE JUURDE PÄÄSES VABALT, JÄRJEKORD ERANDKORRAS JA MAX 2 nädalat! NENDE VAHEL SAI VALIDA.
b) OLID RIIKLIKUD HÄSTIVARUSTAUD POLIKLIINIKUD, KUS OLID KÕIK ERIARSTID KA JA SEADMED – ESMATASANDI JAOKS. KUI SA SEDA TASANDIT EI USALDANUD, SAID ALATI MÕNE SPETS. KÕRGTASANDI HAIGLA-KLIINIKUMI ERIARSTI JUURDE.
c)APTEEKIDEST SAI TELLIDA KOHAPEAL VALMISTATAVAID RAVIMEID JA VITAMIINE = ILMA JUBEDATE ABIAINETETA, MIS OLID MÄÄRATUD ARSTI POOLT VASTAVAS PROPORTSIOONIS – näit. B grupi vitamiinid pulbritena = kõik B vit.olid seal ÕIGES proportsioonis. Mitte nii nagu praegu, et näit. B1 on 2000 % päevanormi ja B6 500% jms. ja üksikult juurde võtta ka ei saa, oli KAALIUMJODIID VEDELIK, mis aitas hormon.häirete puhul ja rinnavaevuste. reguleerides pehmelt kilpnääret ja seega aidates ära hoida rinnatihendeid.
d)oli EESTIS TOODETAVAD RAVIMID RIIKLIKUD. APTEEGID RIIKLIKUD = APTEEKRIL POLNUD VAJA SULLE KAELA MOOSIDA ILMSELGELT KAHJULIKE LISANDITEGA KAUPU, ET MÜÜGIPLAANI TÄITA = KÕIK OLI PATSIENDI HUVIDES.
Teeme nii nagu põhjamaades ! Aastaid tagasi pakkusid Rootslased meiele meie oma miljonite eest välja tänase süsteemi ! Nüüd paneme jälle miljonid paika ja teeme uue .Miks me ei tunnista,et inimeste ravimise pealt kasumi saamine on kuritegu st.inimeste ravimine ei saa olla kellegi kasumlik eraäri !
Kullakallis Lgp Pr. Maarika Tuus Laul, selleks, et kõikke seda teoks teha millest Teie unistate ei ole võimalik teostada lähema 10 aasta jooksul. Keserakond ei saa kunagi Eestis absoluutset häälteenamust, seega Keskerakond peab moodustamakoalitsiooni kasreformi või EKRE-ga. Lisaks on EKRE-l tagataskust võtta veel Isamaa, Refil lisaks isamaale veel sotsid. kes on viimatinimetatute valijad – arstidja nende kasul ka õed. Võib olla,et mõni üksik vene rahvuset sanitar, kes veel ei tea, et Savisaar pole enam Keski juht valib veel keskerakonda. Arstidele aga praegune tervishoiusüsteem sobib hästi, nagu advokaatidele ja igasugu juristidele(notarid) sobib õigussüsteem. Kaks kõige korrumpeerunut süsteemi Eesti Vabariigis. MIDA TEHA. Liihtsam ja kiirem variant. Tuleb leida investor, kes investeeriks Eesti Vabariiki – Ostab paar helikopteit, paarkummend snaiperpüssi, kuulipildujat, paarsada autoaat käsitulirelva ja laskemoona. Nende vahenditega, ei ole mingi probleem likvideerida ravijärjekorrad ja jäädavalt