Riigikogu, 16. jaanuar 2019 – Täna riigikogus teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse tegevustest ülevaate andnud peaminister Jüri Ratas tõi välja, et riigi panus teadus- ja arendustegevusse on märkimisväärselt kasvanud ning samuti peab riik ettevõtetega jagama riske, et julgustada neid investeerima arendustegevustesse.
Peaminister rääkis, et kui üle-eelmisel aastal oli riigieelarves teadus- ja arendustegevusele kavandatud 175 miljonit, siis eelmisel 206 miljonit ning sellel aastal juba üle 220 miljoni euro. „Sealjuures on märkimisväärselt suurenenud teaduse baasrahastamine ja uurimistoetused, mis on kasvanud 47 miljonilt 2015. aastal 80 miljoni euroni käesoleva aasta eelarves. Eriti tähtis on, et enim on suurenenud stabiilse rahastuse osakaal – samas ajavahemikus 19 protsendilt 49 protsendini,“ sõnas Ratas.
Ta märkis, et avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse rahastamine peab saavutama pikaajalist eesmärki – 1 protsent sisemajanduse kogutoodangust. „Selle saavutamine eeldab ühiskonna kõigi osaliste panust. Seetõttu allkirjastasid mullu detsembris ka erakonnad, teadlased ja ettevõtjad presidendi juures vastavasõnalise teadusleppe.“
„Raha on olulise võimaldaja rollis, kuid ettevõtjate ja teadlaste koostöö parandamiseks peame vastama ka küsimustele, mis puudutavad koostööd ja meie prioriteete,“ osutas Ratas. „Soovides jõuda oma ettevõtetega väärtusahela kõrgematele astmetele, mis garanteerivad nii suuremad sissetulekud kui ka targema majanduse, muutuvad üha olulisemaks investeeringud muuhulgas teadus- ja arendustegevusse. Siin peab ka riik oma õla alla panema.“
„Riik peab jagama ettevõtetega riske, mida ühel ettevõttel pole mõttekas võtta, kuid millest ühiskond tervikuna võidaks. Valitsus leppis ametisse asudes kokku,et töötab välja ettepanekud, kuidas stimuleerida ettevõtete arendustegevust ja kaasata rohkem erasektori vahendeid. Näiteks septembrist pakub EAS tööstusettevõtjatele tootearenduse toetust ning juba põgus kogemus näitab, et huvi on olemas,“ rõhutas Ratas
Sealjuures tõi peaminister välja, et meie üks probleem on, et Eestis ei arendata teadustöö tulemusi tihti tehnoloogilise valmiduseni, et ettevõtted saaks sellega edasi tegeleda – investorid peavad riske liiga kõrgeks. „Paljud riigid pakuvad selle probleemi lahendamiseks toetust. Samadel põhimõtetel hakatakse juba sellel aastal pakkuma meie teadlastele arendusgrante selleks, et viia teadustulemused ettevõttele huvipakkuvasse faasi või testida vastavate eelduste olemasolu.“
Eraldi märkis Ratas, et hoolimata saavutamata rahastamiseesmärkidest on teaduse tase väga kõrge. “Paljutsiteeritud artiklite osakaalu mõõdiku järgi, oleme viimastel aastatel väga kiiresti arenenud ning ületame tugevalt Euroopa keskmisest. Meie mõjukuse aluseks on tugev teadlaskond, kelle uurimused ja avastused viivad elu edasi. Heaks näiteks on TTÜ tarkvarateaduse instituudi professor Ahto Buldas, kelle rolli on raske ülehinnata kahe Eesti tippettevõtte Cybernetica ja Guardtime arengus,“ rääkis peaminister Ratas.
Väljavõtteid peaministri kõnest teadus- ja arendustegevuse olukorra ning valitsuse tegevuse kohta:
Rahastamine
- 2019. aasta riigieelarves on kavandatud teadus- ja arendustegevusele 220,2 miljonit eurot. Meenutame, et aastatel 2016 ja 2017 oli vastav summa 175 miljonit ning 2018. aastal 206,2 miljonit.
- Riigi eelarvestrateegia 2019–2022 rahastamiskavas nähakse ette lisavahendeid kõrgharidusele ja teadus- ja arendustegevusele haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas kokku mahus 60,4 miljonit eurot.
Teaduse ja teadusasutuste tase
- Juba 2016. aastal publitseeriti 1659 kõrgetasemelist artiklit miljoni elaniku kohta, millega saavutati teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2020. aastaks seatud eesmärk.
- Kui vaadata paljutsiteeritud artiklite osakaalu, mis veelgi paremini ilmestab teaduse kvaliteeti, on Eesti viimaste aastatega väga kiiresti arenenud ja ületab kindlalt Euroopa keskmist. Kalmer Lauk ja professor Jüri Allik Tartu Ülikoolist on andmebaaside Web of Science ja Essential Science Indicators põhjal välja arvutanud, et kui vaadata artiklite viidatavust, on Eesti 12. teadusriik maailmas.
- Andmebaasi Clarivate Analytics Web of Science teadlaste mõjukuse ülevaates on nimetatud üle 6000 viimase kümnendi mõjukaima loodus- ja sotsiaalteadlase ja nende hulgas on esile toodud 17 Eesti teadlast. Eesti rahvaarvu taustal on see suurepärane tulemus.
- Eesti ülikoolide suurepärane rahvusvaheline konkurentsivõime on samuti korduvalt kinnitust saanud. 2018. aastast toon esile Tartu Ülikooli esikoha Briti ajakirja Times Higher Education niinimetatud uue Euroopa ülikoolide edetabelis. Pingereas on pärast 2004. aastat Euroopa Liiduga ühinenud 13 riigi 53 parimat teadusülikooli. Teise Eesti ülikoolina on 18. ära märgitud ka Tallinna Tehnikaülikool.
- Heaks näiteks on Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor Ahto Buldas, kes pälvis 2018. aasta riigi teaduspreemia väljapaistva avastuse eest e-ühiskonna alustehnoloogiate vallas. Uurimistöö ründekindlate e-teenuste ja ajatemplisüsteemide loomisel on pannud aluse Eesti e-riigi tehnoloogiatele. Tema rolli on raske ülehinnata ka kahe rahvusvaheliselt eduka Eesti ettevõtte, Cybernetica ja Guardtime arengus.
- Tulevikku vaadates on julgustav viimaste aastate doktorantuuri lõpetanute arvu kasv. 2017. aastal oli lõpetajaid 253, mis on läbi aegade kõrgeim näitaja. Näiteks kolm aastat varem, 2015. aastal lõpetas õpingud 208 doktoranti.
- Teadus ja ettevõtlus
- Eesti ettevõtete kulutused teadus- ja arendustegevusele olid 2017. aastal 143,6 miljonit eurot, mida oli vaid 4–5 miljonit enam kui 2016. aastal. Loodan, et teadusleppes kokkulepitu muudab teadus- ja arendustegevuse ka erasektori jaoks prioriteediks.
- Vastavalt koalitsioonilepingule oleme töötanud välja ettepanekud ettevõtete teadus- ja arendustegevuse stimuleerimiseks ja erasektori vahendite suuremaks kaasamiseks.
- Septembris hakkas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus töötleva tööstuse ettevõtetele pakkuma tootearenduse toetust, mille abil soovime julgustada tööstusettevõtjaid investeerima enam arendustegevusse.
- Välisinvesteeringute soodustamise ühe tegevusena on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tuvastanud suure teaduskompetentsiga valdkonnad, kus on ühtlasi väga suur äripotentsiaal ning arvestatav tõenäosus investeeringu Eestisse toomiseks. Seda infot kasutatakse edaspidi potentsiaalsetele investoritele väärtuspakkumisi tehes.
- Probleemiks on, et Eestis ei arendata teadustöö tulemusi enamasti sellise tehnoloogilise valmiduseni, et ettevõttel oleks majanduslik huvi arendusega ise edasi tegeleda. Investorid peavad riske liiga kõrgeks või ebaselgeks ning projektid satuvad niinimetatud surmaorgu.
- Paljud riigid pakuvad selle probleemi lahendamiseks toetust. Samadel põhimõtetel hakatakse 2019. aasta teisel poolaastal pakkuma meie teadlastele arendusgrante selleks, et arendada oma teadustulemused ettevõttele huvipakkuvasse faasi või testida vastavate eelduste olemasolu.