Esilehe lugu. Taavi Aas: Neil valimistel on palju kaalul
Varem räägiti, et „mis sest vaesusest ümber jagada, enne tuleb rikkaks saada“. Inimesed ei saa kunagi võrdseks, ja see ei saa olla ka eesmärk. Kuid liiga suured lõhed varaliselt ja piirkondlikult õõnestavad meie ühtsust riigi ja rahvana. Mingil määral jagab ümber iga ühiskond, ja see on täiesti loomulik. Liiga ebavõrdsetes riikides kannatavad teed, koolid, spordi- ja kultuurirajatised. Samas aga sidusa ja ühtse ühiskonnaga Põhjamaad on tootlikud ja paljudele eeskujuks. Selline õiglane ning sotsiaalne riik on meie eesmärk nendel valimistel ja nende valimiste järel.
Kadri Simson: Maksureform, mis soosib sadu tuhandeid eestimaalasi
2018. aasta alguses kehtima hakanud uus maksusüsteem on selge samm võrdsema Eesti suunas. Aasta kokkuvõttes saame öelda, et maksureform tõstis või jättis samaks 86% tulusaajate sissetuleku ja tõi endaga kaasa sadu tuhandeid võitjaid. Tegemist on aga muudatusega, mis ei mahu Reformierakonna arusaamadesse, sest sellega ei eelistatud jõukamaid. Üle 2100-eurost kuutasu teenis Eestis vaid kaheksa inimest sajast, aga Reformierakonna käsitluses tuleb just nende jaoks maksusüsteem sobivaks teha. Eesti mediaanpalk on tänavu 1000 euro tasemel, millest pooled Eesti inimesed teenivad järelikult vähem. Maksureformist võidavad aga kõik töötajad, kelle palk on alla 1776 euro, ning pensionärid, kelle pension ja töötasu kokku jäävad alla 1351 euro kuu kohta. Kui sa saad Eesti keskmist vanaduspensioni – milleks on 447 eurot – ning palka näiteks 650 eurot, siis saab pensionär maksimaalses mahus tulumaksuvabastust 500 eurot. Enne maksureformi oli see 416 eurot.
Juhtkiri. Tanel Kiik: Keskerakond seisab ühiskonna enamuse, mitte jõuka vähemuse eest
Keskerakond ja peaminister Jüri Ratas on riiki juhtinud üle kahe aasta. Pealtnäha lühikese perioodi sisse on mahtunud Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine, Eesti Vabariik 100 väärikas tähistamine ning mitmed suured reformid. Inimeste heaolu on enim tõstnud täiendav rahastus tervishoiule, maaelule ja omavalitsustele ning maksuvaba tulu reform, mis suurendas või jättis samaks 86% tulusaajate sissetuleku. Kahtlemata on märgilised ka hariduse, kultuuri, siseturvalisuse ja sotsiaalvaldkonna palgatõusud. Samuti muutsime Eesti pensionisüsteemi solidaarsemaks, et vähendada inimeste ebavõrdsust pensionipõlves.
Aadu Must: Tartlased esitasid sadakond ettepanekut Eesti elu arendamiseks
Tõmbasime Tartus omapoolse joone Keskerakonna „101 rahvakohtumiste“ sarjale alla 31. jaanuaril Tartu Ülikooli raamatukogus. Tartus juba neljandat korda: mais 2018 arutasime V-Spa konverentsikeskuses haridusteemade üle, oktoobris kuulasime Rahingel endise Tähtvere valla inimesi, jaanuaris kogunesime kahel korral ülikooli raamatukogus. Neljalt rahvakohtumiselt kogunes enam kui sada erinevat ettepanekut (palju oli ka kattuvaid või sarnaseid). Tahaks tänada kõiki osalejaid ja kaasamõtlejaid: teie mõtted olid ehedad ja vahetud! Me ei saanud küll teada kuigi palju vapustavalt uut, aga me saime teada, mis on inimestel hinge peal ja milliste teemadega peavad nad vajalikuks enam tegelda. Teen ettepaneku jätkata ideede ja ettepanekute kogumist ja elluviimist juba valimiste järel, muu hulgas mitmete temaatiliste konverentside abil, et kokku saada ja arutada, kuidas Tartut edasi arendada. Aga seniks ajame Eesti asja, ajame Tartu asja ja töötame edasi.
Andra Veidemann: Usaldus kui sild kodaniku ja riigi vahel
Valimised on ukse ees. Postkastid on täis valimireklaame, meedias jooksevad klipid asjalikest ja tublidest Riigikogu kandidaatidest, kes lubavad elu paremaks muuta. Ajakirjandus lööb kokku väljakäidud lubaduste maksumust ja üldjuhul peab neid utoopilisteks. Tuleb kohe öelda, et on peaaegu võimatu, et üks erakond võidab absoluutse enamuse Riigikogus ning täidab järgnevate aastate poliitilise tegevuse agenda üksnes oma põhimõtteid ja lubadusi realiseerides. Meie poliitilises süsteemis sünnivad valimiste järel koalitsioonivalitsused, mille tulemusena tekkivad tegevuskavad/koalitsioonilepingud on kompromissid, mis toetuvad leitavale ühisosale ühe või teise või kolmanda poolt välja käidud lubadustest, mida ülejäänud võimule pääsemise nimel aktsepteerivad. Ent kellele anda oma hääl, kes suudavad selles poliitilises ettemääratuses/määramatuses ja fikseerimata reeglistikus teie arvates kõige paremini oma lubadustele ja iseendale kindlaks jääda? Viimastel aastakümnetel on järjest rohkem hakatud rääkima usaldusest kui kompassinõelast, mis aitab nimede ja lubaduste müriaadis oma valikut teha.
Lauri Laats: Kuhu lähed, Eesti 200? Kuhu lähed, Postimees?
Uudis Postimehe peatoimetaja Lauri Hussari astumisest üleöö parlamendivalimistel kandideerijate ridadesse tekitas tõeliselt eleva olukorra. Kui veel mõni päev tagasi tundus, et kandidaadid ja jõujooned on paika saanud ning algab viimane tavapärane sprint valimispäevade poole, siis nüüd avanes ootamatult veel üks poliitteema, millega saab tegelda terve kuu. Täpselt ikka millal otsustas Hussar poliitikuks hakata ning kas Postimees eelistas erakonda Eesti 200 kõigile teistele? – need on küsimused, mis jäävad õhku ning millele tõenäoliselt päris selget vastust ei saa mitte kunagi.
Kõigest pikemalt ja palju muud huvitavat 6. veebruari Kesknädalas. www.kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebilehel olulisi uudiseid igapäevaselt.
hunnik sotsialistlikke loosungeid.