Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele riikliku pensioni 2019. aasta indeksi väärtuse kinnitamise eelnõu, millega saab uueks indeksi väärtuseks 1,084 – see tähendab, et 1. aprillist kasvavad pensionid ja töövõimetoetuse päevamäär keskmiselt 8,4 protsenti.
Pensioni baasosa on pärast indekseerimist eelnõu kohaselt 191,6 eurot ja aastahinne 6,627 eurot. 2019. aasta indeksi järgi ümberarvutatud pensionid makstakse välja alates aprillist.
Rahvapensioni määr saab tänavu olema 205,21 eurot, vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 15 aastat 291,05 eurot, vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 30 aastat
390,46 eurot, vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 40 aastat 456,73 eurot ning vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 44 aastat 483,24 eurot.
Pensionide indekseerimine maksab riigile tänavu 113,6 miljonit eurot, mullu oli see summa 97,6 miljonit eurot. Pensione indekseeritakse 349 600 pensionäril, mullu oli neid 375 649.
Eesti riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension. Praegune pensionide indekseerimise kord hakkas kehtima 11 aastat tagasi, 1. jaanuaril 2008, kui indekseerimine seoti sotsiaalmaksu laekumisega varasemast suuremas mahus.
Pärast indeksi kinnitamist arvutab sotsiaalkindlustusamet uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid. Oma uut pensioni suurust saab inimene alates 1. aprillist vaadata riigiportaalist eesti.ee. Lisainfot saab ka sotsiaalkindlustusameti pensionide indekseerimise infotelefonilt 661 0551 või numbrilt 6121 360.
Lisaks pensionile arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päevamäär: 1. aprillist on puuduva töövõime korral päevamäär 13,79 eurot ja töövõimetoetus ligi 413,7 eurot kuus – 2018. aastal oli see 381 eurot kuus. Osalise töövõime korral on päevamäär 7,86 eurot ja toetus 235,8 eurot kuus – mullu oli see 217 eurot kuus. Töövõimetoetuse suuruse arvutab töötukassa iga kalendrikuu kohta.
BNS/Kesknädal.ee
miks nii vähe? Eelarve kasvab ju 11,6%, kuhu ja kellele kanditakse siis see vahe ehk 3,2%, mis teeb 371 miljonit?
Sellele Jurka oma sitanikerdajatega vastata ei taha!
Kas nõiteks need kelle pension 0n 498 eurot hakkavad vöhem saama sest 500-ja pealt tuleb maksu maksta. Ja tõus on ikka väga väike. Muidugi edaspidi lubavad pensione tõsta ka reformierakonna poliitikud, kuid neid ei saa uskuda, sest siiani pole nad seda teinud. See on vaid järjekordne pettus, et ka pensionärid nende poolt hääletaks. Tõeliselt tõstavad pensione keskerakondlased kui jäävad võimule ning sotse võib ka usaldada. EKRE lubadused on sellised, mida täita pole võimalik. Isamaa räägib, et isamaa in igavene, aga kui nad mõtlevad selle all oma erakonda siis on kahtlane kas ikka on igavene, aga kui mõtlevad meie riiki siis jah meie riik on igavene. Pensionitõusu sealt oodata pole. küllap saavad siiski võimule kuna on kohatäiteks. Kes võimule saab see neid kutsub, aga muud tolku neist pole.
pinssi ei tõsta mitte keegi isiklikult ega nimeliselt, sest see 8,4% tuleb juba ettenähtud valemist.
Vabandage vigade pärast–peab olema näiteks, vähem.
See kõik on väga tore, tulumaksu vaba peaks olema penskaritel ikka suurem, nt.700 euri kuus maksuvaba, muidu maksab selle tõusu tulumaksuks äragi.