Aadu Must, Riigikogu liige (Keskerakond), Tartu Linnavolikogu esimees
Lähenemas on oluliselt tähtsa riikliku otsuse langetamise hetk – Riigikogu valimised. Otsus, mille Sina, lugupeetud valija, langetad, määrab meie riigi arengutee mitte ainult järgmiseks neljaks aastaks, vaid mõjutab Eesti elu ka järgmistel kümnenditel.
Riigikogu, hellitlevalt ka “101 peaga loomaks” kutsutu, on Eesti riigi koondportree, millesse iga saadik maalib oma killu. Kes killu tarkust, kes sirgeseljalisust, konstruktiivsust, hädavajalikku kriitikameelt, töökust, jonnakust. Teie valikust sõltub, kas sellesse pilti lisandub rohkem tarkust, haritust, väärtuslike kogemuste kasutamist. Kas Riigikogu on ja jääb Eesti Vabariigi strateegilise arengu suunajaks või mugandub pelgalt vandemeeste koguks, kes pelgalt kellegi teise tehtud otsuseid oma ajalehest ammutatud tarkuse ja emotsioonide põhjal läbi hääletab.
Hinnakem tarkust ja kogemusi, aga ka õppimisvõimet! Poliitikukooli gümnaasiumiks on töö kohalikus omavalitsuses. Riigikogu on nagu ülikool, kus õppimisvõimeline saab palju targemaks. Aga vägisi siin kedagi targaks ei tehta. Aga uskuge, mõned klassid ühiskonnaasjade ajamise haridust peaks teie valitutel enne seljataga olema, kui nad poliitika ülikooli saadate.
Kandidaadi ja tema erakonna nägu
Mäletan juhuseid, kus mõni tuntud avaliku elu tegelane on jõudnud Riigikokku lubadusega üks tähtis ülesanne ära lahendada. Tema neljast saadikuaastast ühel nädalal tema teemat arutatigi, aga tema oli siis välislähetuses. Nii tuhiseski rong tema jaamast mööda.
Mäletan ka üht varasemat koosolekut, kus kaks tubli inimest minult nõudsid aru: kuhu ikka too Keskerakonna valimisplatvormis lubatud astmeline tulumaks jäi? Küsisin, et kelle poolt nemad hääletasid. Selgus, et mõlemad hääletasid astmelise tulumaksu vastalise kandidaadi poolt. Aga miks? Esimene seletas, et tema kandidaat on “lihtsalt ilus inimene”, teise väljavalitu vist laulis hästi. Nojah, aga just nii see astmelise tulumaksu kehtestamiseks vajalik häälteenamus haihtubki… Iga saadikukandidaadi nägu on tähtis, aga vast veelgi tähtsam on tema erakonna programm. Just programmist saate teada, mis suunas ühes või teises nimekirjas kandideerija meie riiki aitab viia. Pelgalt valimisplatvorm (milles räägitakse pensionitõusust ja helgemast tulevikust) ei ole veel programm. Uurige, kas Teie toetuse taotlejatel see ikka on? Keskerakonnal on see programm olemas ja erakonna kodulehelt leitav.
Keda saadik esindab?
Mõni kaugemast maakonnast valitud inimene, kellel oma valimisringkonnas juured puuduvad, võib Riigikogus täiesti rahuldavalt või isegi hästi hakkama saada. Ta näebki, kes varem, kes hiljem, Riigikogus liikudes välja nagu tallinlane, räägib nagu tallinlane, mõtleb nagu tallinlane. Hääletab ka nagu tallinlane ja ajab Eesti asja. Polegi paha. Ainult et kas ta ikka Tartu, Pärnumaa, Võrumaa, Põlvamaa või Saaremaa asja ka ajab? Vaat selles on küll küsimus. Keskerakonna kõigil kandidaatidel Tartust on kogemused, ollakse oma ala asjatundjad.
Riigikogu liikmetel on läbi erinevate komisjonide, delegatsioonide ja sõprusrühmade võimalused ka rahvusvaheliseks koostööks. Aga selline koostöö on kvaliteetne ja tulemuslik ikkagi vaid nendel riigikogulastel, kellel on vähemalt “diplomaatiline algharidus” (võõrkeeled ja suhtlemisoskus). Mõtlen siinjuures ka oma tööle Balti Assamblees ja mitmes parlamentidevahelises kogus, mis on aidanud arendada ka Tartut puudutava lõunasuunalise koostöö projekte (Tartu–Riia kiirraudtee projekti edendamine) ning hariduse ja teaduse alaseid raamleppeid. Haritud riigikoguliige saab oma valijate heaks töötada lisaks kodukohale nii Helsingis ja Brüsselis kui ka Riias.
Ärge alahinnake primitiivsust ja populismi. Teadagi viivad kärarikkalt välja pakutavad väga lihtsad lahendused või “kõva käe” nõudmised üldjuhul kaosesse, vahel ka diktatuurirežiimide kehtestamiseni. Sellised arengud on Eesti riigile ohtlikud.
***
Valimiskasti (või arvuti) juurde astudes ja endale sobilikku kandidaati valides küsigem endalt: Kas meie kandidaadil ikka jätkub piisavalt tarkust, töökust, kogemusi ja südametunnistust, et nii oma valijate kui ka Eesti hüvanguks tublit tööd teha? Ja kas kõike seda jätkub ka tema erakonnal?