21. veebruaril toimunud valitsuskabineti nõupidamisel arutleti Eesti toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava 2019‒2022 teemal. Tegevuskava pöörab suurimat tähelepanu väärindatud kaupade ekspordi ja stabiilsete sihtturgude arvu suurendamisele.
„Eestis on head eeldused kvaliteetsete toidukaupade ekspordiks. Samas ekspordime täna kolmandiku oma põllumajandussaadustest väärindamata kujul. Mida rohkem toorainet kohapeal väärindatakse, seda suurem ja stabiilsem on ettevõtjatele tagatud eksporditulu,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. „Riigi jaoks tähendab omamaiste põllumajandussaaduste kohapeal väärindamine ühtlasi suuremat panust tööhõivesse ja maksutulude laekumisse,“ lisas minister Tamm.
„Mida laiem on seejuures ligipääsetavate sihtturgude ring, seda kiiremini saavad ettevõtted nõudluse muutusele reageerida ning seda väiksem on ühe turu äralangemisest tulenev äriline risk,“ märkis Tarmo Tamm. „Väga oluline on panustada riigi ühtse ja eksporti toetava kuvandi loomisesse. Seda toetavad nii meie puhas keskkond, hea looma- ja taimetervise seisund kui ka toimivad järelevalvesüsteemid,“ lisas minister Tamm.
Tarmo Tamm tõi välja, et erinevalt tooraine eksportimisest tuleb tarbijatoodete eksportimisel turundusse enamasti märksa rohkem investeerida: „Lõpptarbijatele mõeldud kaubad nõuavad keerukamaid turule sisenemise strateegiaid. Seetõttu on geograafiliselt ning kultuuriliselt kaugetel sihtturgudel valmistoodetega läbilöömiseks vajalik toidusektori eksportööride tugev müügialane võimekus.“
Toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava koostamise käigus on koostöös toidusektori ettevõtetega kaardistatud peamised toidutoodete ekspordi kitsaskohad, analüüsitud tegevusi kitsaskohtade ületamiseks ning koostatud vastav tegevuskava. Tegevuskavas määratud sammud toidusektori ekspordi edendamiseks jagunevad viide sekkumisvaldkonda: turujõu tugevdamine, turuinfo kättesaadavuse parandamine, toote- ja tehnoloogiaarenduse toetamine, Eesti ja Eesti toidu tuntuse suurendamine ja müüki toetavate tegevuste toetamine.
Maaeluministri kinnitatud (21.02) tegevuskava täistekst
Tule issand appi, milline eesti keel on Tarmokesel. Öelnud et välja tuleb vedada valmistooted ja oleks kõik selge olnud.
Ja kuidas saab välja vedada mingit SEKTORIT? Seda Tarmoke ei seleta. Ja nüüd siis millegi tootmine on tooraine väärindamine? Laske see Tarmoke veel enne valimist lahti, ta on ennast oma kirjaoskamatu lobaga juba mitmekümnekordselt täis teinud.
Jätke ükskord see kuradi väärindamise jutt.
Ei saa kassile kusagilt peaga räime. Just seda ta tahab.
Ärge sogage kõike ära soustide ja plägadega. Naturaalset toitu nii vähe saada ja seegi saastunud küll mõrkide,hormoonide ja loomade-lindude AHASTUSE JA PIINA HORMOONIDEGA. Need jäävad ju sisse ja sööd ja saad oma ärevushäired ja hullumeelsused ja agressiivsused,depressioonid, vähid ja kõik mille oletegi ära teeninud.
Kliid maksavad nüüd sama hinda viljaga,sest peetakse tervislikuks, aga need kõikse mürgisemad ongi.
Tudengieine rosinatest pähklitest on Usa-st, Vietnamist, Hiinast -mürgimaad ja GMO maad + sulfaadid,millega neid töödeldakse et koitama ei läheks. Pole kuulnud,et keegi pähkleid peseb.
Ja kalliks ajab kauba. Tahaks vahel ookeanist püütud kala,kus pole Baltimere ja Atlandi saastet. Ainult filee,see ka veel ainetega glasuuritud ja pensionär jaksab vaid korra kuus osta 0,5 kg.
Lõpetasin lihasöömise – vastik hakkas.