Vabariigi valitsus otsustas eraldada omavalitsustele toetus- ja tasandusfondist 15 miljonit eurot lasteaiaõpetajate palkade maksmiseks ja üle 14 miljoni huvihariduse toetuseks.
Toetuse eesmärk on motiveerida kohalikke omavalitsusi tõstma lasteaiaõpetajate palka vähemalt kooliõpetajate palga alammäärani ning parandada mitmekülgse huvihariduse kättesaadavust.
Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on kolmandat aastat makstava toetuse eesmärk motiveerida kohalikke omavalitsusi tõstma lasteaiaõpetajate palka. “Alusharidus on haridussüsteemi oluline osa, mille kvaliteet aitab tagada igale lapsele hea koolitee alguse. Hindame kõrgelt lasteaiaõpetajate ja -tugispetsialistide tööd ja mul on hea meel, et kõik omavalitsused on nende panust laste arengu toetamisel palgatõusuga väärtustanud,” ütles Reps. „Noorte huvihariduse ja -tegevuse toetuseks omavalitsusetele eraldatud 14,25 miljonit eurot võimaldab suuremal arvul noortel mitmekesisemalt tegeleda neile huvipakkuvate tegevustega vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.“
Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude saamise eelduseks on, et kohalik omavalitsus on tõstnud lasteaiaõpetajate palgad vähemalt 90 protsendini kooliõpetaja miinimumist ehk 1125 euroni kuus ja magistrikraadiga õpetajatel 100 protsendini ehk 1250 euroni kuus. Kõik omavalitsused on nõuded täitnud.
Fond on aidanud oluliselt kaasa lasteaiaõpetajate ja tugispetsialistide palgatõusule. Vaid 2,5 aastat tagasi oli paljudes lasteaedades kõrgharidusega õpetaja palk kõigest 600 eurot.
Noorte huvihariduse ja -tegevuse toetuseks eraldatud 14 miljonit eurot võimaldab parandada huvitegevuse kättesaadavust hajaasustusega piirkondades või sotsiaalmajanduslikult kitsamate oludega peredes elavatel noortel.
Kolmandat korda jagatav toetus on avaldanud tugevat positiivset mõju ning innustanud omavalitsusi koostööle. Riigi lisatoetuse kaasmõjul jagub tegevusi pea 92 tuhandele noorele ning loodud on sadu uusi tegevusvõimalusi.
Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks on aastatel 2017 – 2021 riigieelarves kavandatud 61 miljonit eurot. Omavalitsused võivad vajadusel toetust kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse parandamiseks.
kiidulaulu varjus huvitab mind hoopis:
1) Kui palju teevad need altkäemaksud välja suhtarvudes?
2) Mille arvelt need LISAaltkäemaksud on kanditud?
3) Kas on ka kindel ajakava, millal ja kui palju inimese kohta need arvud kasvavad tulevikus või on see ühekordne valimiseelne altkäemaks?