Marika Tuus-Laul, Riigikogu liige
Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) eetikanõunikul Tarmu Tammerkil on olnud tagumine aeg tuletada saatetegijatele meelde ERR-i „Hea Tava“ põhimõtteid ja ajakirjanduseetika reegleid selle kohta, et ajakirjanik peab olema oma töös erapooletu, sõltumatu ja tasakaalustatud ega tohi saadetes välja näidata oma isiklikke hoiakuid ja suhtumisi.
ERR pole neid reegleid igal juhul järginud. Uudistetoimetus ja „Esimene Stuudio“ on igati püüdnud takistada ja halvustada uue võimuliidu sünni läbirääkimisi. AK uudisteankru Priit Kuuse intervjuu peaminister Jüri Ratasega läinud nädalal on näide sellest, kuidas ei tohi intervjueerida. Klähviv, pealehüppav ja hüsteeriline väljendumine tegi olukorra lausa piinlikuks. Meenutan, et see pole Kuuse- esimene kord, kus ta peaministrit sel toonil intervjueerib.
Reporter Johannes Tralla intervjuu Tallinna linnavolikogu esimehe Mihhail Kõlvartiga oli ebasoliidses toonis. Kohati oli häbi vaadata, kuivõrd suure põlgusega ajakirjanik suhtus intervjueeritavasse. Olen nõus, et reporter peabki teravalt küsima, kuid n-ö peale hüpata, mitte lasta vastata, korduvalt vahele segada – sellised ebaprofessionaalsused ei sobi avalik-õiguslikku ERR-i.
„AK Nädala“ lugu noorte kirjadest peaministrile oli jällegi emotsioonide üleskütmiseks. Miks hakkas ERR ise poliitikat tegema ja rahva poolt takistama poliitiliste jõudude tegevust? Kuidas tohib ERR öelda, kellega on valitsust õige ja kellega vale moodustada?
Kui küsime, miks olukord Eestis on praegu hüsteeriline, siis tuleb järeldada, et põhiliselt ongi selle hüsteeria loojaks ja võimendajaks olnud ajakirjandus, ja sealhulgas suuresti ka ERR.
Aastaid oli ründeobjektiks Keskerakond. Teda võis tümitada vahendeid valimata. Nüüd on see asendunud EKRE-ga. Mäng käib küll EKRE vastu, kuid tegelik võitlus toimub ikka Reformierakonna eest ja poolt! EKRE on vaid vahend Reformierakonna toetamiseks. See hakkab silma.
Täiesti arusaamatud olid 15. märtsi „Aktuaalses kaameras“ nähtud verivärskelt, üleöö kokku klopsitud poliitkuuldemängu osatäitjate intervjuud. See oli otseselt ellu kutsutud selleks, et lõhestada uue valitsuse loomist. Kust leidis pingelise eelarvega ERR hetkega raha ja eetriaega selleks, et kuulajani kiirkorras tuua selline poliitiline kuuldemäng? Miks varjusid näitlejad „kodanike reaktsioonide“ taha, kui oli näha, et need seisukohad olid selgelt välja öeldud endise NO-teatri näitlejate poolt, keda varasemast tunneme poliitilise survegrupina, kui vaja vahetult enne valimisi rahvast mõjutada ja valijatele kätte näidata, keda tohib valida ja keda mitte ei tohi. „Antiikset“ tragöödiat „ Savisaar“ etendati ju omal ajal just mõni päev enne valimisi ja ka seekord korrati seda lavastust just päev enne valimisi. Eks ikka väga kindla eesmärgiga Keskerakonnale ära panna.
Kui erameedia teeb mis tahab, siis Eesti meedia lipulaeval, avalik-õiguslikul ringhäälingul, ei sobiks seda teha.