„Postimees“ kajastas Priit Pulleritsu artiklis üsna mahlakalt: „Kui ühel pool lauda istub agressiivse arsenaliga, ülekuulajaks kehastunud ajakirjanik, antud juhul pealtnäha viks ja viisakas Johannes Tralla, ning teisel pool ülekuulatav, kes hoolimata sellest, et tal püütakse järjekindlalt sõrmi sahtli vahele lüüa, jääb kannatlikuks ja väärikaks, on loogiline, et iga veidigi südamega vaataja poolehoid kaldus nädalataguses „Esimeses stuudios“ rünnatava poole.
Küll tahaks teada, kust on osasse intervjueerijatesse siginenud ennenägematult hagijalik agressiivsus, isegi kurjus. Asi on ennekõike selles, et osa uudisteajakirjanikke – kelle hulka kuulub ka suurem jagu intervjueerijaid – on hüljanud oma töös igipõlise vundamendi – objektiivsuse, ning hakanud ideoloogilisteks sõdalasteks.”
Teatavasti korraldas ERR-i ajakirjandusnõunik Tarmu Tammerk oma maja ajakirjanikele koolituse, kuidas koalitsioonikõnelusi kajastada. Tammerk olevat väidetavalt noominud ERR-i ajakirjanikke, kes liiga agressiivselt väljendavad, et nad on Isamaa, Keskerakonna ja EKRE loodava koalitsiooni vastu.
Siiamaani pole kahjuks saanud hinnangut Vikerraadios kiiruga salvestatud tööta jäänud NO99 näitlejate poolne halvustav kuuldemäng meie peaministri ja valitsuskoalitsiooni moodustamise teemadel. Otsestest isikute solvangutest rääkimata. Huvitav, kas ka sellele pöörab ERR-i juhtkond tähelepanu?
Kogu hüsteeria on tingitud EKRE kaasamisest valitsuse moodustamise kõnelustesse. Aga ometi põhjustas selle just Kaja Kallas, kes, end õhku täis tõmbununa, asus koheselt oma punaseid jämejooni seadma juba esimestes kõnelustes teiste erakondadega. Tema pakkumine seepärast ka nurjus.
Nähes ette kriitilist olukorda, võttis Jüri Ratas vastu otsuse läbi rääkida Isamaa ja EKRE esindusega. Me võime pahandada EKRE paljude n-ö reljeefsete väljenduste üle, kuid ei saa kõrvale jätta selle erakonna suurt valijaskonda. EKRE valimiseelse retoorika tasandumist võivad tähelepanelikud lugejad-kuulajad täheldada juba nüüd. Samuti on märgata esimesi paindlikkuse märke, sest nii mõnestki oma valimisprogrammi suurvaalast on nad loobunud.
Nüüd jääb veel loota, et ka mitmed teravad ütlused leiavad viisaka vabandamise, sest juhul, kui teravütlejad valitsusse pääsevad, peavad nad jätkama palju soliidsemalt ja korrektsemalt.
Tegelikult on koalitsioonikõnelused alles algfaasis ja palju on veel selgeks rääkida. Need ja ka eelmised valimised võitis Reformierakond suuremalt jaolt e-häälte toel. Samas juhtus arusaamatuid katkestusi e-valimise tulemuste teatamisel ja kõik kordus ka seekord elektrooniliste hääletustulemuste avaldamisel.
Tekkis mitmeid kahtlusi ja üsna selgelt kirjutas kogu elektroonilise valimisprotsessi lahti Virkko Lepassalu ajalehes Pealinn. „Mitmete IT-spetside arvates poleks mingi raketiteadus e-valimisi läbipaistvamaks muuta, et sealtkaudu kriitikutelt argumente ära võtta. Samas väidavad e-valimiste vaatlejad, et seda ei taheta teha, sest praegune kontrollimatu e-valimiste süsteem teenib vigade, et mitte öelda e-manipulatsioonide varjamise huve. E-häälte kokkulugemisel vaatlejana osalenud Heldur-Valdek Seeder väidab, et e-hääletussüsteem on täiesti vaadeldamatu. “Hääle liikumise jälgitavuse asemel pakuti arvutiekraanile süsteemi poolt kuvatavaid teateid,” ütleb ta. “Enamasti ütlevad need, et kõik on õige ja et süsteem ise tõendab süsteemi töötulemuse õigsust.”
E-valimiste kriitikutega liitus tänavu ka tuntud arvamusavaldaja Ahto Lobjakas. Kaja Kallasest kujunes e-hääletusel konkurentsitult populaarseim 12 843 häälega kandidaat. Lobjakas nimetas nähtust “Reformierakonna anomaaliaks, mis kordub valimistelt valimistele”.
Seega on meie IT-tuntusega riigi esmane kohustus teha valimised järelkontrollitavaiks. Miks mitte avaldada kõigi valijate tulemid, et igaüks saaks oma hääle liikumist kontrollida? Niimoodi taastaksime täieliku usalduse selle valimisvormi suhtes. Samuti pole loogiline, et e-hääletuse aegu jätkub aktiivne valimiskampaania!
Heameel on tõdeda, et peavoolumeedias on hakanud siiski ilmuma positiivsemaid kirjutisi.
Mari Järvelaid, ERR.ee: „Praegu ja juba tükk aega manipuleerib meie põhiväärtuste ja uskumistega meedia, mis mängib meie aju nõrkadele kohtadele, kasutades ära primitiivset vastandamist “meie ja nemad”.
postimees.ee, 17. märts 2019: „Kui meenutada näiteks sotside üleskutset võitlusele (lehepealkirjades muutus see vihast tiines ühiskonnas kutseks barrikaadidele), tuleb paratamatult meelde Interrinne 30 aasta tagant.”
delfi.ee, 15. märts 2019: Euroopa Parlamendi liige Igor Gräzin ütles intervjuus Delfile, et Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa koalitsioonikõneluste nurjamine on Reformierakonda kuuluva Euroopa Komisjoni voliniku Andrus Ansipi isiklik huvi. Gräzini sõnul on EKRE normaalne erakond ja sugugi mitte fašistlik.
ohtuleht.ee, 17. märts 2019: „Tegelikult Keskerakond, nagu iga teinegi, ei esinda ühtegi homogeenset gruppi. Ta esindab nii venelaste kui ka eestlaste huve. Aga kuna venelastel on üks eestlastest erinev valuküsimus – vene hariduse ja kultuuri säilitamine Eestis, siis Keskerakond on ainuke partei, kes oma programmi kirjutas demokraatliku valiku võimaluse kooli valikul. Siiss võib ju öelda, et nad seisavad ka venelaste huvide eest.“
Lagle Parek, epl.delfi.ee: „Sõbrad, seda olukorda, kus kolme erakonna poolt ühisosa otsitakse, ei peaks nii tuliselt ja vihaselt vastu võtma ega inimesi barrikaadidele kutsuma. Need erakonnad said sadade tuhandete Eesti inimeste toetuse osaliseks, koalitsiooniläbirääkimised on loogiline tagajärg valimistele ja kolme erakonna läbirääkimistesse astumine kõige selle tulemus. Viimaste päevade arengud on olnud aga murettekitavad, sest ühe erakonna ja tema toetajate sobimatuks kuulutamisega tegeletakse juba talumatult palju. Kes iganes peaministrikandidaatidest oleks EKRE valitsusse kutsunud, on see minu hinnangul tark käik. Nendega arvestamine toob kaasa selle, et arvestame nende 100 000 inimesega, kes moodustavad ligi 20% Eesti valijatest. Sildistamise ja hukkamõistu asemel peaksime andma Isamaale, Keskerakonnale ja EKRE-le võimaluse ühisosa leidmiseks.”
Peavoolumeedia on muutumas. Tahaks loota, et objektiivsust jätkub veel kauemaks.
Lembe Hendla