Jõgeva vallas juhib haridus-, kultuuri- ja spordivaldkonda kauaaegne õpetaja ja koolijuht Arvo Sakjas. Töö pole kerge, sest vald koosneb neljast oma iseärasustega omavalitsusest, milles kõigil omad rõõmud ja mured. Uued väljakutsed ja pinged aga Arvo Sakjasele meeldivad ning protsesside suunamine ja juhtimine pakub talle rahuldust.
Kui kaua olete olnud seotud Jõgeva vallaga ning mis on motiveerinud siia elama ja tööle jääma?
Praeguse liitunud Jõgeva vallaga olen seotud olnud kogu elu, välja arvatud õpinguaastad Tartus. Olen sündinud Laiusel, nooruspõlv ja kooliaastad möödusid Palamusel, esimeseks töökohaks oli asendusõpetaja-koht Tormas. Sealt kutsuti mind toonase Jõgeva rajooni laste ja noorte spordikooli direktoriks, kus töötasin 11 aastat, samal ajal olin ka käsipallitreener. Unistus viis mu sünnikohta Laiusele – väga heal tasemel olevasse kooli algul õpetajaks ja siis kahekümneks aastaks koolijuhiks.
Elan Jõgeval 1976. aastast. Olen küll siit tööle sõitnud nii Laiusele ja Rakkesse, aastaks ka Puurmani, kuid siit ära kolimise mõtet pole kordagi tekkinud. Jõgeva on rahulik, pidevalt arenev väikelinn. Siin on kõik normaalseks eluks vajalik olemas. On kultuurikeskus, on spordikeskus, on renoveeritud lasteaiad, kohe valmib uus põhikoolihoone, on kaunis riigigümnaasium. Samuti on Jõgeva ju raudteelinn, mis soodustab jõudmist kas Tartusse või Tallinna. Jõgevast 10 km kaugusel Kuremaal on talvel ujula koos väikese SPA-ga, suvel aga maaliline järverand. Seal ootavad ka kaunid terviserajad nii suvel kui ka talvel.
Tartu asub 50 km kaugusel – teatris, kinos või kaubanduskeskuses lihtne käia. Kindlasti on motivaatoriteks ka siinsed inimesed ning nende töö- ja teotahe.
Poolteist aastat töötate nüüd haridus-ja kultuurielu kureeriva abivallavanemana haldusreformi-järgses Jõgeva vallas. Milliseid mõtteid on õnnestunud nendes valdkondades teoks teha ja milliseid raskusi tuleb kõige rohkem ületada?
Kutse abivallavanema kohale asumiseks tuli ootamatult. Aga kuna mulle on väljakutsed alati meeldinud, siis sellel ametikohal ootas ees väga suur väljakutse. Kas ma saan nelja erineva omavalitsuse hariduse, kultuuri, spordi ja noorsootöö valdkonna ühte jalga astuma panekuga hakkama? Aga kuna tundsin paljusid siin töötavaid inimesi ja neid piirkondi, ning tööd ei ole ma kunagi kartnud, julgesin väljakutsele vastu minna. Keeruliseks teeb meie töö ühinemisleping. Sinna on ikka iga piirkond suutnud sisse kirjutada, mis neil endil aastaid ja aastakümneid tegemata. Ainult investeeringute omaosalusi on nelja aastaga ette nähtud rohkem kui valla kogu aastaeelarve. Kahjuks toonastel ühinemisläbirääkimistel oli kaasatud tänasest vallavalitsuse ja volikogu seitsmest tippjuhist vaid üks.
Rõõmu teeb meie haridus-, kultuuri-, spordi- ja noorsootöö 33 allasutuse juhtide hea koostöö. Esimese asjana moodustasime üheksa noortekeskuse ühendamiseks ühise allasutuse Jõgeva Valla Noortekeskus. Juba üle aasta tegutseb meil ka ülevallaline noorte volikogu. Peale arutelude ja muude ürituste tehti talvel ühiselt lumelinna, suvel võetakse ette ühislaager Soomes olevas sõpruspiirkonnas.
Oleme enam vähem suutnud ühtlustada palgatasemed erinevate piirkondade vahel. Kui ühinemisel olid lapsevanemate osalustasud lasteaias väga erinevad, siis nüüdseks oleme osalustasud ühtlustanud. Samuti oleme hakanud üle minema lasteaialaste tasuta toitlustamisele – nimelt kõik lapsed saavad tasuta hommikusöögi.
Tänu aktiivsele valla kultuuritöö peaspetsialistile on meie arvukad raamatukogud kaasatud ka kohaliku kultuuritöö edendamisse. Korraldatakse arvukalt kohtumisõhtuid tuntud inimestega ja aidatakse kaasa kohaliku kogukonna arengule.
Sporditegevus on väga aktiivne, meil on arvukalt spordiklubisid, tegevust on aktiviseerinud SA Kuremaa Spordikool.
Jõgeva valla hariduselu suursündmuseks kujuneb peagi uue põhikoolihoone avamine linnas. Mida uut toob see sündmus valla haridusellu?
Alles eelmisel sügisel avasime Palamuse uue lasteaiahoone. Kuigi hoone kallist maksvusest on palju räägitud, on ta nüüd valmis ja töös. Maja on suurepärane ja nüüdisaegne väikese ujulaga lasteasutus. Sellest sügisest alustab Jõgeva Põhikool oma 660 õpilasega tööd kaasaegses renoveeritud hoones. Endisest ehitisest jäid alles vaid võimla ja aula. Maja saab suurepärane. Sinna tulevad ka ruumid Jõgeva linna raamatukogule. Lõpuks on käes ka selgus, et suudame peaaegu kogu uue sisustuse osta – riik on eraldanud 5 miljonit ja Jõgeva vald panustab omaosalusena ligemale 2,5 miljonit eurot.
Kas mõni Jõgeva valla kool peaks muret tundma ka õpilaste arvu vähenemise pärast?
Peale Jõgeva Põhikooli ja Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli peavad õpilaste arvu vähenemise pärast muret tundma kõik teised koolid. Eks õpilasi napib kõigis neis, aga katastroofi sündimus ei näita ja kõik õpilased ju valmivasse Jõgeva Põhikooli hoonesse ei mahu. Aga huvitav suvi ja sügis tulevad sellegipoolest, mis koolist õpilased ära Jõgevale kippuma hakkavad. Kas üldse hakkavadki, parim variant on, kui kõik oleksid oma praeguste koolidega rahul.
Kuivõrd on Jõgeva vallas probleemiks kooli- ja lasteaiaõpetajate jõudmine pensioniikka?
Õpetajate vananemise probleem lasteaedu niipalju ei puuduta kui koole. See on üleriigiline probleem ja seni pole leitud head lahendust, kuidas noored õpetajad kooli tuua. Tegelikult ei ole probleem vanaduses, vaid töövõimes ja töötahtes. Mul on koolijuhina mitmeid näiteid, kus ka 70-aastast õpetajat ei vahetaks noore vastu mingil juhul. Õpetajate leidmine muutub aasta-aastalt keerulisemaks. Eks iga kool ja lasteaed peab ise välja mõtlema selle boonuse, miks just sinna tööle asumine oleks parim samm.
Jõgeva valla kultuurielu korraldamiseks on erinevaid variante. Näiteks Kuremaal tegutseb sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus, Sadalas korraldab kultuurielu Sadala Külade Selts, Tormas ja Vaiatus alustas hiljuti tööd valla palgal olev kultuuritöötaja. Kuidas sellised praktikat ennast õigustavad?
Ma loodan, et õigustavad hästi. Lahendused võivadki erinevad olla, tulemus otsustab. Kohe tuleb meelde vanasõna, et ükskõik mis värvi kass on, peaasi, et ta hiiri püüaks. Lisaks nimetatutele korraldavad kultuurielu Jõgeva Kultuurikeskus ja Palamuse Kultuur. Paljudes kohtades korraldavad valla toetusel kultuurielu kohalikud külaseltsid.
Jõgeva vallas antakse suurematele keskustele omad funktsioonid vastavalt aastaaegadele. Varsti annab valla talvekeskus Jõgeva linn tiitli üle kevadekeskusele Tormale. Kuremaast saab suvekeskus, Palamusest sügisekeskus. Mida huvitavat see projekt endaga kaasa toob?
Me koondame valla suuremad üritused just sel aastaajal sellesse piirkonda. Peamised talveüritused Jõgeval olid Talvetrall oma jääpurikate kasvatamise või sulatamisega (vastavalt ilma võimalusele), selle aastal ka Soomusrongi vastuvõtt Jõgeva jaamas ning lumelinna ehitamine. Kõike seda saadavad arvukad kontserdid Jõgeva Kultuurikeskuses. Kevadpiirkonda Tormas ilmestab Anna Raudkatsile pühendatud XIV Torma rahvapidu, koolis läbi viidav C. R. Jakobsoni kõnevõistlus jne. Kuremaal toimub valla jaanipidu, juulikuus motomatkajate kokkutulek „Jõgeva Treff“, augustis tuntust kogunud küüslaugufestival ja muidugi suvine rannaelu. Sügis ja Palamuse traditsiooniline väljanäitus kuuluvad juba aastaid kokku.
Kõige paremini peaksite olema kursis spordieluga, sest lõpetasite TRÜ kehakultuuriteaduskonna koos väravpallitreeneri kutsega. Milliste sporditulemustega särab praegune Jõgeva vald?
Jõgeva vald on väga spordilembene. Meil on palju noori treenijaid ja ka veteransportlasi. Noored harrastavad saalihokit, maadlust, kergejõustikku, jalgpalli, võrkpalli, korvpalli, ujumist, jalgrattasporti, vibusporti jne. Kõige säravamaid tulemusi on näidanud meie saalihokinoored, kus U15 vanusega ollakse vabariigi meistrid. Sumos ja maadluses on meie sportlased saavutanud auhinnalisi kohti nii Eesti meistrivõistlustelt kui ka kõrgemaltki. Mitmed kergejõustiklased on jõudnud Eesti noortemeistri tiitlini. Jalgratturitel on medalid juba traditsiooniks muutunud. Täiskasvanute meistrivõistlustel osalevad korvpallurid, jalgpallurid, võrkpallurid. Meie valla esindusvõistkond Jõgeva Tähe/Olivio võistleb saalihokis medalite pärast. Kõige kõrgemaid tulemusi on saavutanud meie sangpommisportlased, kelle hulgas on maailma- ja Euroopa meistreid ning medalivõitjaid. Maailmameister on aktiivne keskerakondlane Ülo Kuusk. Uus ja järjest hoogu koguv ala on vibusport. Entusiastlik treener, olles ise maailmameister, nakatab üha enam noori selle huvitava alaga tegelema.
Millised suhted on spordiga teil endal praegu?
Spordiga on suhted sõbralikud. Ma olen hingelt sportlane, ma austan sportlasi, ma jälgin sporti. Tugitoolisportlasena vaatan kõiki suuremaid spordiülekandeid, elan kaasa Ott Tänakule ja Anett Kontaveidile, talvel vaatan ära kõik laskesuusatamise etapid. Küll see kordus-TV on ikka üks hea asi. Enda füüsiline tegevus piirdub kepikõnniga, vahest ka suusatamisega. Kepikõnd on jõu- ja eakohane spordiala, lihtne ja mugav, ei nõua mingit pidamismääret. Oleme abikaasaga Eesti Kalev üritustel „Käime koos“ paljudes kohtades käinud, kuhu üksi ei oleks sattunud.
Kunagi olite tegus rahvaliitlane, 2018. aastal astusite Keskerakonda. Mis annab usku Keskerakonna edukäiku?
Pärast Rahvaliidu kadumist tundus Keskerakond ainuvalik. Usku meie erakonna edukäigusse sisendavad erakonna tippu kuuluvad poliitikud. Parim peaminister Eestile on Jüri Ratas. Tema tasakaalukus, tarkus ja töökus viivad Eestit edasi. Talle sekundeerivad väga sümpaatsed poliitikud Kadri Simson, Mailis Reps, Jaak Aab, Marika Tuus-Laul, Jaanus Karilaid, Enn Eesmaa jne. Keskerakond hoolib igast inimesest ja toetab nõrgemaid. Uus loodav valitsus saab muidugi oma partnerite poolest huvitav olema. Olen ootusärevuses, kindlasti tehakse midagi teisiti. Ootame ja loodame kõige paremat.
Küsis Jaan Lukas