Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa Erakonna esindajad kohtusid täna merendusekspertidega, et arutada Eesti merenduse tugevdamist ja vajalikke meetmeid sektori arenguks.
Keskerakonna esindaja, majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles, et tänase valitsuse üks olulisemaid tegevusi oli seadusloome, mis annab võimaluse Eestil saada taas mereriigiks. Simson tõi välja, et kui 92. aastal seilas Eesti lipu all 1992 suur kaubalaeva, siis 2003. aastal oli alles 11 laeva ja 2014. aastal lahkus viimane suur kaubalaev Eesti lipu alt. „Merendussektori kadu avaldas Eestile majanduslikult negatiivset mõju, kadusid töökohad ja maksuraha ning paraku vähenes ka meie riigi tuntus maailmas. Nii praeguse kui ka loodava valitsuse eesmärk on taastada Eesti lipu all sõitev kaubalaevastik ning mul on hea meel, et selle aasta alguses vastu võetud seadus seda ka võimaldab,“ sõnas Simson.
Eesti ootab ministri sõnul hetkel Euroopa Komisjoni riigiabi taotluse heakskiitmist, kuid juba praegu tuleb koostada turundusplaan, et välisfirmad Eesti oma kodusadamana leiaksid ja teha tööd selle nimel, et merenduse areng oleks atraktiivne ning oleksime konkurentsivõimelised teiste riikidega. „Maailmas on väga positiivseid näiteid, kuidas merendussektori tugevdamine on riigi majanduskeskkonda tunduvalt parandanud. Laevade toomine Eesti lipu alla loob kõrgepalgalisi töökohti, annab tööd nii meremeestele kui ka kaldatöötajatele ning annab tugeva panuse SKP kasvu,“ selgitas Simson.
Merendusnõukogu president, viitseadmiral erus Tarmo Kõuts tänas lahkuvat valitsust, majandus- ja taristuminister Kadri Simsonit ning parlamendi majanduskomisjoni ja selle esimeest Sven Sesterit tehtud töö eest merenduse arenguks. „Viimastel aastatel on selgelt tajutud, et seda valdkonda tuleb edasi arendada ning mul on hea meel, et oleme valmis panustama Eesti riigi majandusse, heaolusse ja merenduse tulevikku,“ sõnas Kõuts.
Merendusekspertide hinnangul töötab 5000-6000 Eesti meremeest välislippude all ning nende Eestisse tagasipöördumise soodustamiseks tuleb tuua kaubalaevad Eesti lipu alla, luua vajalikud maksuerisused ning kvaliteetsemad sektoriteenused. Hinnanguliselt toob iga töökoht merel kaasa kolm-viis kõrgepalgalist töökohta maal. Eestis sadamates käideldakse aastas üle 30 miljoni tonni kaupu, mis kõik kas tuuakse või viiakse Eestist välja välislippude all sõitvate kaubalaevadega. Laevade toomine Eesti lipu alla võimaldaks ka Eesti ettevõtetel selles äris osaleda. Ligikaudu 90% globaalsest kaubaveost toimub meritsi.
Mis mõte on rääkida Eesti merenduse ja laevaehituse tulevikust, kui (ka loodav) valitsus pole valijatele tõestanud, et ta pole võtnud hiinlaste käest TalSinki ehituseks mõeldud 15 miljardist eurost juba nii 50 miljonit ettemaksu ja peavooluajakirjandus ei pese me ajusid sellest piskuga MRP Rail Balticu suunas?
Kui juba 2018 aastal, Zuzult Riigikogus Viimsi juutide Russalka pagulaskaubamagala hiietapu tee kohta aru pärides, ütles Martin Helme, et kuhu me siis viimsilaste autod paneme ja Hirvepargis olid suur osa EKREkaid valmis mind selle esiletoomise eest ära sööma.
Ja jaanuaris TTV, „Otse 10-s” ütles Martin, et ega me (need EKRE-lased, kelle sõna avalikult kostub) MRP Rail Balticu vastu pole. See tähendab siis 10 hiinlastelt avanssi saanud EKRE-kat ilmselt ja samapalju IRL-ist ja KESK-ist. PANGE MIND PAIKA, ET SEE POLE NII, AGA FAKTE ESITADES.
Kui Soome Niinistö käis äsja Peterburis Nordic Foorumil Putinil ajusid pesemas ja Kadriorgia Buratiina läheb kohe järel, et Putin ei oleks Baltimaadesse hiinakate MRP Rail Balticu+ TalSinki ehituse vastu ja müüks üha aktiivsemalt ka oma maavarasid ületarbivale läänele, tooraine hinna eest maha (loomulikult, et sülitaks Tartu Rahu peale ka), siis on valitsuse poolt üsna halenaljakas kuulda samas, et mingi eesti laevandus ja laevaehitus hakkab siinkandis kasvama, sest sel juhul lepivad juba euro komisjon+ üle ookeani asuv nutumüür ja hiinakad, üle Putini pea, kokku selles, et Põhjaväilast tulevate kaupade kasumist jääb Putinile vaid jäälõhkumise osa ja edasi lähevad need läbi tunneli ja mööda välis-NATO valvatavat raudteed, et Putin ei saaks ristlejatega Taani väinade laevaliikluses oma obrokit tõsta.
Suveks on Helsinki Nordic Forum just selleks plaanitud, et ajada Trump ja Putin isakestena kihevile, et kuidas siis nemad suurest otsustamisest saavad kõrvale jääda, et nad suurest tuhinast tuleksid ja ka hiinakate ja lääne nutumüüri uuele MRP-le alla kirjutaksid.
Ikka ajalugu kordub, nagu Gorba ja Reagani ilusa õhusõiguga Islandi vulkaanide kohal ja Jeltsini tennisõhtutega Saksamaal, Ainult, et tookord sai Eesti rahvusvahelises poliitikas formaalselt 10 aastaks tõesti iseseisvaks (2004 alates NL väe lahkumisest kuni EL-i astumiseni).
Kas mulle tundub aga “Eesti taassündiva laevanduse ” Riigikogu paraadpildile on platseerunud ka Kõuts, kes oli sel ajal (kaitse?)väe juht, kui kohalikud piraadid värbasid Eesti mereväelaste ja politseinike seast, aktiivselt riigi kulul väljaõpetatuid mehi ja müüsid nad AdvantForce`ile, et neid laevakaitsjatena 5 aastat Tamili vanglas piinataks ja Eesti diplomaatia saaks enda hambutust tõestada sellega, et võimaldab nende pereliikmetel end seepärast eluaegsetesse laenudesse mässida?
Ja naeratav, Narvataguse Eesti juurne saadikutädi kais peale seda veel New Yorkis sealse „tankistifirma” uue tankistiga kohvi joomas, kes uue erakonnaga nüüd ÜRO poolt palgatuna, koos endise siseministriga, Eestisse Euroopa pagulaskeskusele 7 600 000 pagulase jaoks nutumüüri ehitab.
Ja Kõutsi kõrval seisab vist Rahumaa, kes kais 2005. aasta paiku Hummeriga Lihulas veterane hirmutamas ja kes on nüüd Eesti aukonsul Küprosel, aga keda uus valitsus vist ei luba, Interpoli autahvlil olnud „Eesti esipiraadi” järel, Eesti teiseks piraadiks nimetada.