Tänavu paneb Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kasvama kokku 21 miljonit puud. Mände istutatakse 10,4 miljonit, kuuski 8,4 miljonit, kaski 2,05 miljonit ning 150 000 sangleppa.
RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väädi sõnul paneb RMK järjest rohkem rõhku taimede kvaliteedile, kaitsmisele ja hooldamisele. „Taimede suuremale vastupidavusele panustades on võimalik uuendada suuremat pinda väiksema arvu taimedega. Et eemal hoida noori puid ohustavaid männikärsakaid, pannakse tänavu kasvama rekordilised 4,5 miljonit loodusliku biovaha ja liimiga kaitstud taime. Kaitseks sõraliste vastu pritsitakse ka sel sügisel 2500 hektaril noori taimi looduslike repellentidega. Need abinõud võimaldavad istutada ühele hektarile 3500 männitaime asemel 3200 ja 2000 kuusetaime asemel 1800.“
Kevadine metsaistutusperiood on väga pingeline aeg – iga päev istutatakse keskmiselt 180 jalgpalliväljaku suurusele alale uus metsapõlv. RMK taimlates ja metsas saab sel kiirel ajal hooajalist tööd üle 1700 inimese. Kogu vajaminev tööjõud leiti tänavu esmakordselt läbi riigihanke, mille käigus sõlmiti ettevõtetega riigimetsas metsaistutuseks kokku 180 lepingut.
Kuna sügisel istutatud taimed on tänu piisavale niiskusele ja jahedamale ilmale hästi kasvama läinud ja sügisistutus aitab hajutada kevadist istutuskoormust, istutatakse ka tänavu miljon kuuske sügisesel istutusperioodil.
Kõige rohkem, 3,3 miljonit taime pannakse tänavu kasvama Ida-Virumaal. Järgnevad Pärnumaa 2 miljoni ning Lääne-Virumaa 1,9 miljoni taimega.
Kokku uuendab RMK sel aastal metsa ca 11 700 hektaril. Istutatakse 8050 hektaril, külvatakse 300 hektaril ning looduslikule uuenemisele aidatakse maapinna mineraliseerimisega kaasa 1 600 hektaril. 1800 hektarit lehtpuudele sobilikke kasvukohti jäetakse looduslikule uuenemisele.
Kui tavapäraselt viiakse taimed raiesmikule maasturi, traktori või ATV-ga, siis raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse toimetab RMK väikesed puud juba mitmendat aastat järjest kopteriga. Riigimetsa uuendamiseks vaja minevad taimed kasvatab RMK kaheksas taimlas üle Eesti.
RMK hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast, seal asub 47% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.
Kristi Parro,
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
SEE POLE METS – SEE ON PUUPÕLD, MIDA SAAB ENNEAEGU MAHA VÕTTA.
PÕTRU JA KITSI, JÄNKUSID SÜÜDISTADA JA “ÕIGUSTUSE” LASTA.
PUUD POLE SEAL ÕNNEÖIKUD, SEST PUU TAHAB AEGLASELT KASVADA JA ÕIGETE LIIKIDEGA SÕPRUSSIDEMEID SÕLMIDA /läbi seeneniidistike, ka infot vahetada/
MUIDEKS, PUUDE RAIEVANUST 60 a TAHETAKSE VEELGI VÄHENDADA .SELLE AJAGA MINGID ALGELISED KOOSLUSED JUBA EHK JÕUAVAD TEKKIDA, AGA METSAST ASI KAUGEL.
TEATE KA, ET PUUDE TEGELIK ELUVANUS ON SADU JA TUHANDEID AASTAID.
MAAILMA VANIM PUU ON KUUSEKE /kena ja traksis/ 10 000 /loe kümme tuhat / AASTAT VANA JA ELAB TEMA ROOTSIMAAL ….
ÜLES KASVAB PÕLVKOND, KEL POLE AIMUGI ,MIS TÕELINE METS ON, KUIDAS SEE OMAVAHEL SEOTUD, KUIDAS ELUSLOODS /ka puud on seda/ END TUNNEB. EGA HUVITUGI SELLEST.
NO EI HUVITU TA SIIS KA INIMESTEST.-TEIST.
VALE KUUBIS! LOBBY VÕSARÖÖVLITELE.
ei räägita ridagi sellest, et nende puude eluiga on ainult 20…30 aastat, mitte 80 või enam? Sest muud muljet ei saa jääda, kui jälgida mahasaetud metsalankidel allesjäänud tüvedelt aasstarõngaid. Või vaadake äravedu ootavaid kaikahunnikuid, kus üle 40-aastaseid tüvesid leiad vaid üksikuid. Nagu mindaks sellist teed nagu kalanduses, et noor liha on parem liha. Ja seepärast enam metsal täiskasvanuks kasvada ei lastagi.
Ning lindudepesitsusajal tuleb sulle iga natukese aja tagant vastu palgikoorem mõrvatud metsast, jättes asemele kännud ja risuhunnikud.Vähem linnulaulu, vähem metsloomi, kes üha rohkem ilmuvad asulatesse ja linnadesse, aetuna välja oma kodust.Metsa ei ole, vihma ei ole, ärimeestel südametunnistust ei ole-neile on tähtis ainult raha, mida mahasaetud puu eest saab.
Toomas Väädi kodukohas Rakkes olid ka varem suured metsad, nüüd aga?Nüüd luulutab Väät mingite puude istutamisest, mis peaksid heastama metsa hävitamisest tekitatud kahju.Häbi sulle, Toomas!
EKRE , kas teie suudate piiri panna metsa hävitamisele?Või tuleks küsida: kas tahate?
O EI OLE METSARAIUJAD SÜÜDI LINDUDE VÄHESUSES . VAID KOOPIS , ÜLLATUS.ÜLLATUS – KASSID !!!
VIIMASEL AJAL PARALLEELSELT METSARAIEGA, TUULIKUTE PÜSTITAMISEGA JA VÕSANÄRIMISEGA ILMUVAD MISKIPÄRAST AJAKIRJANDUSES JUTUD KASSIDE SUUREST KURITEGEVUSEST LINDUDE VÄHENEMISEL!!!
MINU KASS TULEB KOJU MITU KORDA PÄEVAS – SÖÖMA! EI OLE TA VIITSINUD HIIRT PÜÜDA EGA LINDU SÜÜA. TEMAST ON KOHE NÄHA KUI KÕHT TÄIS _ SIIS ON NAGU MADU KESKELT JÄME.
ON KASSID ELANUD AASTASADU JA TUHANDEID AGA LINNUD POLE OTSA SAANUD. NÜÜD KUI TUULEPARGID; VALGUSTET LINNAD JA VARJUSTAMATA AKNAD KÕRHOONETEL ERITI, MIS PEEGELDAVAD, HULLUNUD METSARAIE JA VÕSARÖÖVLITE PIDU ON KASSID SÜÜALUSEKS TEHTUD !!!
Kui see kass vahel mõne linnu kätte ongi saanud, enamasti tegu haige linnuga, sest kõikidel poegadel,kes pesast lahkuvad või sunnitakse pole sulestik õigesti arenenud ning nad ei suuuda kunagi lennata vm.
Kunagi sõitsin LAV-is ringi ja imestasin, kui hästi on neil korraldatud metsade taasistutus. Nii kui võetakse mets maha, kohe korrastatakse see maa-ala uuteks istikute istutamiseks. Väga huvitav oli vaadata, kuidas tee ääred ja mäe küljed oli kõik täis rivis istutatud metsa. LAV on ju maailmas üks suuremaid paberi ja puidu eksportööre. Meil praegu käib lausa röövellik metsade mahavõtmine, aga kus on need uued metsa kasvulavad? Sellega peaks tõsiselt tegelema Keskkonnaministeerium.