Jüri Ratase uus valitsus astus ametisse
Peaminister Jüri Ratase valitsus astus esmaspäeval ametisse Riigikogu ees ametivannet andes. Keskerakonna juhitaval valitsusel on viis prioriteeti: peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine, vaba ja kaitstud riik. Ratase sõnul soovib valitsus seista sidusa ja kõiki inimesi väärtustava riigi eest. „Eesti tuleviku vundament on ühtehoidev ja tark ühiskond, kus iga inimene on hinnatud. Samuti peab riik tervikuna tagama oma teenuste ja tegevuse peresõbralikkuse ning pöörama rohkem tähelepanu neile, kes enim abi vajavad. Neis põhimõtetes – et me toetume sellele, mis Eestimaa inimesi ühendab – leppisid koalitsioonipartnerid ka selgelt kokku,“ ütles Ratas. Tema sõnul on meie julgeoleku ja edukuse aluseks ka kuulumine Euroopa Liitu ning NATO-sse. „Väikeriigina on meile väga oluline tihe ja rahvusvahelisi reegleid austav koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides ning teiste riikidega,“ lausus Ratas.
Juhtkiri: Peame väärikalt kandma valitsusvastutust
Eelmisel nädalal kinnitas president Kersti Kaljulaid ametisse uue, Keskerakonna juhitud valitsuse. Peaministrina jätkab meie esimees Jüri Ratas, haridus- ja teadusministrina Mailis Reps, sotsiaalministriks on Tanel Kiik, majandus- ja taristuministriks Taavi Aas ning riigihalduse ministriks Jaak Aab. Valitsuse moodustamine on jõudnud lõpusirgele. Aeg pärast 3. märtsi ei ole olnud kindlasti kerge. Pole saladus, et ootasime paremat valimistulemust. Selleks, et Eesti saaks toimiva ja tegusa valitsuse, võttis Keskerakond initsiatiivi ning tegi koostööettepaneku Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale ja Isamaale. Valitsuses saab oma valijate eest paremini seista kui opositsioonis ning riik vajas segaduse asemel konkreetsust ja toimivat valitsust.
Mart Ummelas: Ajakirjandusvabadus või rünnak demokraatiale?
Lähen üsna kaugele minevikku. 1990. aastatel töötasin Eesti Entsüklopeediakirjastuses, kuhu mind 1980. aasta skandaalse jalgpallimatši järel oli suunanud tollal „meediavabadust“ esindanud ENSV Raadio ja Televisiooni Komitee. Mitu aastat oli igasugune meedia minule suletud. Mingil ajal sain varjunimede all esineda „Pikris“. Seejärel umbes 1986 tegin reklaame Eesti Raadio Stereoraadiole ja seejärel samas ka saateid teispoolsusest. Pöördelised ajad saabusid 1988–1989, kui mind valiti Rahvarinde esindajana kirjastuse töökollektiivi nõukogu esimeheks ja suunati üle võtma nii tollast Kirjastusametit kui ka kõrvaldama akadeemik Gustav Naani ENE juhi kohalt. Viimane oli küll rumal tegu! Ütlen ausalt, ma polnud enam ammu mingi võitleja. Kollektiivi usaldus oli siiski minu tagatiseks. Seejärel olin peagi Kultuuriministeeriumis osakonnajuhataja ja lõpuks ministri asetäitja. Eredaimaks elamuseks oli visiit koos minister Lepo Sumeraga Glavliti juhi juurde, kus tegime selgeks, et riiklik tsensuur on Eestis kaotatud. Täna mõtlen: kas oli siis ja on tänagi?!
Ando Leps: Mõned üldtuntud mõisted, millest ei saada õigesti aru
Õigusriik. Kui üldmõistena ei eksisteeri terminit „õigus“, siis kuidas saab üldmõistena esineda mõiste „õigusriik“? Tekib õigustatud küsimus: mis „moodustis“ see nn õigusriik on? Ja mis kõige tähtsam – mida ta tähendab? Teadupärast valitsetakse riike erinevate juriidiliste seadustega. Seepärast on ka täiesti väär ja elanikkonnale arusaamatu mõiste „õigusriik“. Selliseid riike ei eksisteeri üldse. Kas sellega tahetakse öelda, et ühed riigid on paremad ja väärikamad kui teised, olgugi et kõiki riike valitsetakse juriidiliste seaduste alusel? Tundub, et selline käsitlus ei ole lihtsalt õige. Kuid vaadakem seda probleemi veidi lähemalt. Kui ühtedele poliitikutele meeldib mõni riik, siis need riigid on „õigusriigid“, ja kui need riigid ei meeldi, siis need ei ole „õigusriigid“. Viisakalt öeldes, selline arusaam on täielik asjatundmatus. Ma küsin nende „tarkade“ daamide ja härrade käest, kes seda probleemi nii lahkavad: kas maailmas on olemas ka mõni riik, kus ei valitseta juriidiliste seadustega? Kuna teadaolevalt ei ole maailmas ühtegi riiki, kus ei ole ega kehti juriidilised seadused, siis järelikult kõikides riikides valitsevad juriidilised seadused ja mingisuguseid priviligeeritud „õigusriike“ ei ole olemas!
Natalia Malleus: Oleme koalitsioonis, mitte opositsioonis
Olles esimesi päevi tööl Riigikogus, ei saa ma siiski väita, nagu oleks see mulle tundmatu koht. Teleajakirjanikuna pidin kajastama erinevaid sündmusi, mis seostusid ka parlamendiga – nii pidulikke kui ka igapäevaseid, nii skandaale kui ka seaduseelnõude arutelusid. Veelgi üksikasjalikumalt sain parlamenditööga tuttavaks, olles nõunik Keskerakonna fraktsiooni juures. See oli siis, kui erakond asus opositsioonis. Sain selgeks, kuidas opositsioonis olles sinu ettepanekud ja initsiatiivid juba eos maha hääletatakse; saadikutel jäi üle vaid pealt vaadata ja kriitikat teha. Kuid niisugune olukord ei kestnud Keskerakonna jaoks ainult ühe aasta, vaid palju kauem. See muutus alles novembris 2016, kui Keskerakond asus juhtima koalitsioonivalitsust. Erakonnast sai kõrvaltvaataja asemel ise tegija.
Peeter Tedre: Vägivald oma rahva kallal ei saa aeguda
Jah, nii see oli, kui ma aastakümneid tagasi 8-kordse korterivahetuse järel asusin rajama oma kodu Pärnus. Nõukogude ajal puudus selline mõiste nagu „erakorter“, küll aga kehtis tähtajatu üürileping, mis põlistas järjepidevuse: korterit pärandati põlvest põlve, ning vanemate kodu võis jääda koduks lastele ja lastelastelegi. Enne mind oli see korter olnud nn ühiskorter, milles elas kolm perekonda, neist kaks n-ö asotsiaalset. Tänapäeval vaevalt meist keegi suudab ette kujutada, millises seisundis need ruumid olid! Ometi andis seal välja ehitada tõelise KODU, milles arvasin elavat oma elu lõpuni. Ajad muutusid. Tulid Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ja Eesti taasiseseisvumine, laulev revolutsioon ja omandireform. Minu kodu osutus üheks neist 85 000-st, mis kooskõlas kehtestatud seadustele tagastati Rootsis elanud eestlase järeltulijatele, kes pakkusid mulle võimalust maja ühe miljoni krooni eest ära osta. Minuga kokkulepet saavutamata müüdi see maja 40% odavamalt ühele Torontos elavale eestlasele. Minu pere aga sunniti lahkuma.
Kõigest pikemalt ja lisaks palju muud huvitavat 1. mai Kesknädalas. www.kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebilehel olulisi uudiseid igapäevaselt.