Eesti tähistab 15 aasta möödumist ühinemisest Euroopa Liiduga mais 2004. Sel puhul on kuni Euroopa päevani 9. mail valitsuse Stenbocki majale kuvatud Euroopa Liidu lipp.
Peaminister Jüri Ratas rõhutas Eesti Euroopa Liitu astumise 15. tähtpäeval, et need üheskoos Euroopas oldud aastad on seniajani meie parimad. Ratase sõnul täitus Euroopa Liidu liikmeks saamisega 2004. aasta 1. mail Eesti üks suurimaid soove ja eesmärke. „Iseseisvuse taastamise järgsel olulisel ajal oli Euroopa meie jaoks olemas ning tervitas meid. Sellest sai ka meie rahu, vabaduse ja ühiste väärtuste tee,“ sõnas Ratas. „Pärast Teist Maailmasõda mõistsid toonased põlvkonnad hästi sõja tähendust ning mäletasid selle ääretut õudust. Seepärast ongi just rahu, vabadus ja riikide koostöö Euroopa kõige suurem saavutus,“ märkis peaminister.
Ratas tõstis esile, et Euroopa Liitu kuulumine on märkimisväärselt toetanud Eesti arengut, muutnud kõigi inimeste ning ettevõtjate elu paremaks, kindlamaks ja jõukamaks. „Meie võimalused õppimiseks, töötamiseks, reisimiseks ja kõigeks muuks on avaramad kui eales varem,“ tõdes peaminister. „Piirideta juurdepääs enam kui 500 miljoni elanikuga siseturule ja investeeringud on aidanud meie riigil muutuda ja kasvada, oluliselt parandada kõigi eestimaalaste elujärge. Meie majandus on kasvanud enam kui kaks ja pool korda, keskmine palk on kolmekordistunud. Euroopa Liidu positiivset mõju Eestile näeme igal pool meie ümber. Meie maapiirkondade areng on saanud tuge – oleme ehitanud teid, haiglaid, koolimaju, arendanud ettevõtlust ja teadust, ning teinud veel väga palju muud,“ lausus peaminister.
Samamoodi nagu Euroopa Liit on kaasa aidanud Eesti arengule, on peaminister Ratase sõnul ka Eesti oma kogemuste ja teadmistega osalenud Euroopas toimunud muutustes. „Eesti on näiteks olnud üks eeskõnelejatest infoühiskonna arendamises, mis on teinud nii ettevõtjate kui ka muude inimeste elu piiriületamisel oluliselt lihtsamaks. Asudes Euroopa suurtest keskustest kaugel, oleme teadvustanud nüüdisaegsete transpordi- ja energiaühenduste olulisust kõigile Euroopa inimestele,“ pidas peaminister vajalikuks osutada.
Ratase sõnul pole mitte kunagi varem ajaloos Eesti hääl kõlanud maailmas nii valjult kui Euroopa Liidu ja euroala liikmena. „Me võtame praegu endastmõistetavatena asju, millest mõne aastakümne eest ei osanud veel unistadagi. Vabaduse ja võimalustega kaasnevad ka vastutus ning vajadus panustada koostöösse. Me peame ühiselt lahendama keerulisi küsimusi ning koos teiste liikmesriikidega otsustama meie ühise tuleviku üle. Seda olulisem on, et tunneksime ka ise end eurooplastena ja Euroopa Liitu meie kõigi ühise üritusena. Üks oluline võimalus selleks on juba maikuu lõpul toimuvad Euroopa Parlamendi valimised,“ sõnas peaminister.
Eestiga koos astusid 2004. aasta 1. mail Euroopa Liitu Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Malta ja Küpros. Bulgaaria ja Rumeenia liitusid Euroopa Liiduga 2007. aastal ning Horvaatia 2013. aastal.
Aivar Jarne