Värskelt väljapakutud andmete kohaselt paistab meie rändesaldo positiivne, kahjuks aga mitte kodumaale naasvate eestlaste arvel. Eestlaste osakaalu langus rahvastikus on drastiline. Meie majandust valitseval väliskapitalil on ükstapuha, kes talle soodsalt kasumit teenib.
Liikumisvabaduse tekkimisel hakkasid Eestist liikuma energilisemad meedikud, peamiselt üle Soome lahe. Mõnigi neist leidis uue alalise kodu ja nende lapsed kasvavad teises komberuumis. Siiajäänud tohtrid püüavad küll kangelaslikult oma rahvast teenida, kuid 70–80-aastaselt peavad nemadki pensile jääma.
Personalijuhtimise bakalaureuseneiud lendavad maailma juhtima; siinsed kutseoskuseta ja vajaliku hariduseta peiud neid ei rahulda ja viimastel ei jää muud üle kui “kalevipoegadeks” hakata. Kui selline neiuke peaks väljamaal veel magistriks saama, siis leitakse välispeiu usutunnistusele vaatamata, ja nende lapsed eestlaste iivet ei suurenda. Tean siiski rändurneidu, kes kohtas Uus-Meremaal rändurpeiut. Praegu on nad küll Eestis, kuid peiu töötab kodus arvutiga inglise keeles ja siinsesse keskkonda eriti ei kipu sulanduma.
“Kalevipojad” toovad siiski oma tööga leiva lauale ja mõni toidab ka peret. Tuhanded noored jäävad aga Eesti ühiskonnale lihtsalt kadunuks.
Tööoskuse, -kogemuse ja -tahte puudumise tõttu puudub neil mõistlik rakendus. Kui kasvukeskkond pole suutnud neist täisväärtuslikke kodanikke kasvatada, peab riik ilmselt perekonna suhtes sunnivahendeid rakendama. Järjekordne näide tugeva perekonna vajadusest!
Meie omamaised ettevõtjad ei vaevu innovatiivselt majandama ja viivad tootmise hõlpsama kasumi saamiseks odava lapstööjõuga riikidesse. Viimasel ajal on sellised “Baltika”, “Sangar” ja Sõnajalgade tuulegeneraatorite tootmine. Kujuneb hulk töötuid, keda riik peaks nüüd ümber õpetama ja jalule aitama. Eespoolmainitud potentsiaali tuleks oskuslikult kasutada ja välisfirmasid mõjutada kohalike rakendamisele kuuleka välistööjõu asemel.
Einar Lepp
järeldada, et elame liiga hästi. Ja suurim viga on see, et me ei kaitse oma turgu välissolgi vastu. Ning lõpetada tuleb ka töötuse soosimine ja vihakasvatus töötamise vastu. Kui keegi kaotab töö, tuleb talle kohe vastu pakkuda mis tahes lihttööd, meil on palju lammutada, koristada. Nii veekogudes, metsas, põllul, karjamaal ja teeäärtes. Tahad elada, mine tööle!
Nii, kui mõni ametnik meil suu lahti teeb, siis sealt tuleb tohutu enesekiitus, et küll on meil ikka hästi läinud. Ainult, et keegi ei seleta ära, miks me oleme ikka veel üks vaesemaid ELiidus, miks meil on väga palju inimesi ja peresid, kes ei saa kunagi kõhtu täis.