Rahvusooperis Estonia tähistati Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljakuulutatud eesti keele aastat suure kontsertaktusega. Eesti keele kui riigikeele saja aasta täitumise puhul toimunud aktusel osales ligi 800 keele hoidjat, arendajat ja õpetajat.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles tänukõnes, et keelel on praegusel digiajastul väga suur jõud. „Tekstid liiguvad ja jõuavad avalikkuseni kiiremini kui kunagi varem. On oluline, et kvaliteetseid eestikeelseid tekste ringleks nii digi- kui traditsioonilises suhtlusruumis võimalikult palju, sest need kujundavad meie keelekasutust,“ sõnas Reps ja lisas, et riik on taganud selle, et sõnastikud, terminibaasid ja rikkalik keeletugi on kõigile tasuta kättesaadavad.
Minister Reps märkis, et viimasel ajal on palju räägitud eestikeelse kõrghariduse tähtsusest, kirjakeele rollist rahvaks olemisel, emakeeleõpetusest põhikoolis, riigi ja poliitikute kohustusest kaitsta eesti keelt, õpetajahariduse keeleteadlikkusest, ühtsest eestikeelsest koolist ja muudest kaitset vajavatest keeleteemadest. „Sõna “kaitsma” aga kätkeb endas õigustamist, ohu tõrjumist, vastuhakku, ka varjamist. Selle asemel võiksime sagedamini kasutada sõna “hoidma”, mille kaunimad tähendusvarjundid viitavad kellegi või millegi eest hoolitsemisele ning kiindumisele. Arvan, et eesti keelt hoida on kaunim ja üllam eesmärk kui eesti keelt kaitsta,“ sõnas minister.
Minister Mailis Reps tänas kõiki eesti keele hoidjaid, kes on aidanud sellel jõuda meie kooli ja koju, raamatusse ja arvutisse, ajalehte ja televiisorisse, turule ja poodi, teadusesse ja tööstusesse, ning mis kõige tähtsam – meie mõtlemisse. „Avaldan siirast tänu kõigile, kes eestikeelsete väljendusvõimaluste heaks töötavad ja jälgivad keelekasutust Eestis. Tänan keeleasutusi, seltse, vabaühendusi, sõnaraamatute koostajaid ja terminolooge, keeletoimetajaid, keeletehnolooge ja nõustajaid. Suur tänu õpetajatele, keeleteadlastele ja –uurijatele. Tervitan ka estofiile, kes välisriikides eesti keelega tegelevad.“
Eesti keele aasta kontsertaktusel esinesid Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilased, sõnavõtuga esines ka Eesti Keele Instituudi juhataja Tõnu Tender. Aktusele järgnes Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid“.
TAUST
- Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas 2019. aasta eesti keele aastaks, et väärtustada eesti keele mainimist riigikeelena sada aastat tagasi. Keeleaastat tähistatakse arvukate sündmuste ja tegevustega, mis keskenduvad keele hindamisele ja hoidmisele.
- Sündmused ja tegevused toimuvad terve aasta, igas kuus on mõni keskne sündmus. Juunis keskendutakse keele staatusele ja mainele.
- Eesti keele aasta tegevusi korraldavad paljud partnerid: Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Teaduste Akadeemia, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Rahvusringhääling jpt.
mida teeb valitsus selleks, et Mailise vihakõne keelesolkijate vastu ka tegelikuks saaks? Kas valitsus paneb peale trahvi, et iga solksõna, mille asemel saaks kasutada omasõna, eest saaks solkija trahvi 100€ esinemuskorra eest? Siis oleks Sopalobjakas üsna ruttu püksata. Ja ega hiilga ka valitsuse liikmed ja Kersti.
Millegipärast arvan või isegi olen kindel, et see jääb vaid ühe tähtpäeva linnukeseks, ülejäänud päevadel jätkub keele solkimine üha kasvava mõnuga.
Tõepoolest, keelel on väga suur jõud, sõltub sellest, kuidas teda kasutada! Näiteks kui teha suuseksi, on tulemus vapustav!
Kui Reps nii suur eesti keele kaitsja on, siis miks ta tahtis Kohtla-Järve eestikeelset gümnaasiumi kaotada?ja mis mostrumit ta praegu sinna planeerib?Pada, kus enamus venelasi keevad eesti keeles?Reps on masendav minister.