Tiit Terik: pealinlased võiksid linnajuhtide suhtes olla mõõdukalt nõudlikud
Volikogu esimehe amet on kindlasti suur väljakutse. Seda saab saavutada vaid siis, kui oma töös neid eesmärke pidevalt silmas pidada ja nende vahel tasakaalu otsida. Kui me räägime mõnusast linnakeskkonnast, kodukohast, siis seda mõjutab kindlasti näiteks linnaplaneerimine, ühistransport ja liikuvus, mida omakorda mõjutab linna eelarve ja üldine majanduskeskkond. Negatiivsed kõrvalmõjud võivad tuleneda kaubavahetusest ja linnasüdamesse randuvatest raskeveokitest. Turismisihtkoha eesmärgi puhul tuleb leida tasakaal selles osas, mis puudutab vanalinna, mis peab mõnel suvepäeval vastu võtma lausa 10 000 kruiisituristi, olles samas ka elu- ja töökeskkond paljudele kohalikele inimestele. Kuidas leida siin see tasakaal? Keerukas väljakutse on ka filmivõtete lubamisega seonduv – ainult populaarseid otsuseid teha ei ole ju võimalik, kõigile samaaegselt meeldida ei saa! Üks on siiski kindel – oma linna inimeste huvid on alati eelisseisus, muid tegevusi ja otsuseid kavandades lähtume alati oma inimeste huvidest.
Kersti Sarapuu: Keskerakond ei tagane oma valimislubadustest
Riigieelarve strateegia läbirääkimised kolme koalitsioonierakonna vahel on lõppenud ning esmane versioon valitsuse poolt ka kinnitatud. Kahtlemata jäävad selja taha väga keerulised läbirääkimised, sest kõigil kolmel erakonnal on soovkohti rohkem kui riigil rahalisi vahendeid. Siiski on kokku lepitud mitmeid põhimõttelisi otsuseid, mis peaksid ühel või teisel viisil puudutama kõiki Eestimaal elavaid inimesi. Kuigi Eesti majandus kasvab ning on heas korras, siis sõltuvalt riigieelarve baasseadusest on praegune esimene eesmärk saavutada eelarve struktuurne tasakaal. See tähendab, et kiire kasvu aastatel valitsus rahustab ning raskematel aegadel toetab majanduskasvu. Paraku nõuab tasakaalu saavutamine valitsuselt keerulisi valikuid. Mõneti nõudlikus eelarveolukorras ei saa me teha kõike seda, mis lubatud, kuid on oluline, et säiliksid need eesmärgid ja põhimõtted, miks valijad Keskerakonda valimistel toetasid. Nii ei kavatsegi Keskerakond taganeda oma peamisest valimislubadusest – erakorralisest pensionitõusust. Tõsi, millal täpsemalt ning kui suures ulatuses, seda arutletakse sügisestel eelarve läbirääkimistel.
JUHTKIRI: Jüri Ratase välis- ja sisepoliitiline seljavõit
Eelmisel nädalal rõõmustas Eestit uudis, et oleme valitud ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Eurovisiooni meenutav pinge hääletustulemuse ettekandmisel, suured emotsioonid, sh president Kersti Kaljulaidi reaktsioon, andsid ka poliitikast kaugel olijatele mõista, et Eesti on teinud ära midagi suurt ning olulist. Analüütikud, poliitikud ja ajakirjanikud leidsid ühiselt: Eesti diplomaatia on saanud suure võidu. Võitu ei saanud aga mitte ainult Eesti välispoliitika, vaid ka sisepoliitika ning isiklikult peaminister Jüri Ratas. Kõigepealt tuleb tunnustada kõiki neid, kes aastate jooksul on andnud oma panuse selleks, et Eesti sai esimeses hääletusvoorus 111 häält ning teises 132 häält, millega osutusime valituks Rumeenia ees. Diplomaatide kõrval on aga olnud selle juures väga aktiivsed nii meie president kui ka peaminister.
Eesti elektriäri – priviligeeritud kaupmees ja lollitatud tarbija
Aastal 2018 lõhati elektriäris lausa kaks uudistepommi. Eesti Energia teatas elektrihinna radikaalse tõusu paratamatusest, anti teada elektritootmise võimsuste langusest koos ähvardava turudefitsiidiga. Tarnemonopol Elering kaalus sooduspakettide turuletoomist ergutamaks elektritarbimise piiramist. Tõusetub sotsiaalne aspekt – elektri hinna tõus on üldise hinnatõusu mootor. Mis on lahti Eesti energiaturul, kuhu on kadunud võimekus sisenõudlust katta? Nüüdseks oleme jõudnud varasemast hillitsevast lähenemisest kriisiennetuse tunnustamiseni. Postimehe majandusreporter hoiatab, et „põlevkivist loobumine võib maksta miljardeid“ ja et „Venemaa võib sageduse hoidmise eest küsida aastas miljoneid“. Eleringi juht Taavi Veskimägi joonistab ettekujutuse kolmest elektridefitsiidi stsenaariumist, sh. kodutarbijate elektrita jäämisest, kui elektri omatootmise katkemise ühest võimalikust järelmist. Eesti Energia nõukogu liige Einari Kisel hoiatab, et energiakriisi oludes „head naabrid ei aita“, vaatamata sellele, et põlevkivielekter Eestis lämmatatakse Euroliidu kliimapoliitikat ellu viivalt. Nähtuse mütoloogiliseks vasteks on „mitmepäine lohe“. Põrkuvad tarbijate, ärigigantide (Eesti Energia, Elektrilevi, Elering) huvid ja Eesti riigi poliitilised huvid ning Euroliidu turureeglid. Rääkimata õilmitsevast filosoofiast, mis eelistab importi isetootvale varustuskindlusele.
Kuritegevus kui üks peamine 101-aastase Eesti riigi ees seisev mure
Ühiskond ehk „tsiviilühiskond”, nagu armastas rääkida Hegel, aga samuti riik on kindla korrastusega, mille tingivad universaalsed juriidilised seadused. Kuid igas riigis toimivad nad erinevalt, läbides unikaalse rahvusliku omapära ja igale rahvale omase kordumatu ajaloolise kogemuse. Tuleb alati meeles pidada, et iga ajalooline epohh on eelneva ajajärgu jätk, ja seda isegi siis, kui järgnev epohh tundub olevat äärmiselt eitav eelmiste ajajärkude suhtes. Seepärast praegused õigusrikkumised (kuritegevus) on paratamatult seotud eilsete õigusrikkumistega (kuritegevusega). Inimeste ühiskondliku tootmise protsessis toimivad omandisuhted on võimusuhete aluseks ning nende muutumisega kaasneb ka uute juriidiliste seaduste vastuvõtmine, nende muutmine ja täiendamine, millest omakorda on sõltuv kriminaalstatistika, st. kuritegevuse struktuur, dünaamika ja tase. Järelikult inimeste elu, tervist ja vara ründavad kuriteod, kui juriidiliste seaduste vastase tegevuse üks vorme, peegeldavad nende toimepaneku aja ning ühiskondliku tootmise ja vahetuse aluseid ning ühiskonnaliikmete elutingimusi.
Kõigest pikemalt ja lisaks palju muud huvitavat 12. juuni Kesknädalas. www.kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebilehel olulisi uudiseid igapäevaselt.