Alates aprillist Tallinna volikogu juhtiv Tiit Terik räägib oma ametist ning koostööst opositsiooniga. Samas teab ta, et tuleb vahetult suhelda ka linlastega, sest mida rohkem poliitik viibib väljaspool kabinetti, seda paremaid otsuseid võib temalt oodata.
Mida Tallinna volikogu esimehe töö endast kujutab?
Kui töö olemus lühidalt kokku võtta, siis põhimõtteliselt koosneb see kahest osast – üks pool on kõik see, mis on seotud volikogu istungite ettevalmistamise ja läbiviimisega, teine pool aga kõik see, mis on puhtalt volikogu esimehe kui poliitiku sisustada – algatused ja poliitiliselt olulised teemad, millele ta keskendub ja millega sügavamalt tegeleb. See poliitiku pool on kindlasti ajamahukam. Istungeid puudutav osa toetub paljuski tublidele kolleegidele volikogu kantseleist.
Ametisse astudes ütlesid, et Tallinn peaks olema parim kodukoht, atraktiivseim turismisihtkoht ja kutsuv ärikeskkond. Kuidas seda saavutada?
Kindlasti on see suur väljakutse. Seda saab saavutada vaid siis, kui oma töös neid eesmärke pidevalt silmas pidada ja nende vahel tasakaalu otsida. Kui me räägime mõnusast linnakeskkonnast, kodukohast, siis seda mõjutab kindlasti näiteks linnaplaneerimine, ühistransport ja liikuvus, mida omakorda mõjutab linna eelarve ja üldine majanduskeskkond.
Negatiivsed kõrvalmõjud võivad tuleneda kaubavahetusest ja linnasüdamesse randuvatest raskeveokitest.
Turismisihtkoha eesmärgi puhul tuleb leida tasakaal selles osas, mis puudutab vanalinna, mis peab mõnel suvepäeval vastu võtma lausa 10 000 kruiisituristi, olles samas ka elu- ja töökeskkond paljudele kohalikele inimestele. Kuidas leida siin see tasakaal?
Keerukas väljakutse on ka filmivõtete lubamisega seonduv – ainult populaarseid otsuseid teha ei ole ju võimalik, kõigile samaaegselt meeldida ei saa!
Üks on siiski kindel – oma linna inimeste huvid on alati eelisseisus, muid tegevusi ja otsuseid kavandades lähtume alati oma inimeste huvidest.
Oled lubanud tegutseda koos linnaelanikega. Mil moel seda teha?
Ühtepidi ongi linnavolinikud linnarahva esindus, kes on valitud otsuseid langetama. Teisalt aga on teada, et mida rohkem inimesi on läbivaidlemisse kaasatud, seda parem lahendus leitakse. Kindlasti peavad piirkondlike otsuste langetamisse olema kaasatud inimesed, keda need puudutavad. Lokaalsemate teemade puhul – on ju täiesti loomulik, et aktiivsed kodanikud asumiseltsidest on asumit puudutavates küsimustes kaasatud. Sotsioloog Mikko Lagerspetz on öelnud, et „igasugune dialoog võib ametniku või poliitiku jaoks olla tüütu ja tulutu, ka kallis ja kahjulik, kuid pikemas perspektiivis võib aga ainult see demokraatliku ühiskonnakorra legitiimsuse päästa. Riigimehelikult mõtlev valitseja peaks tegelikult ise hea seisma selle eest, et iga poliitilise otsuse puhul oleks ka keegi, kes talle vastu vaidleks“.
Olen olnud poliitikas 12 aastat, ja tean, et tihtipeale lähtuvad aktiivsed kodanikud enam emotsioonist kui regulatsioonist. Usun, et saame päris head lahendused, võttes aluseks just tunnetuse ja emotsiooni, üritades seda siis kokkulepitud raamides teostada. Ühes olen ma aga kindel, et need otsused, mis sünnivad ainult ühe mehe peas või kabinetis, ei ole kindlasti parimad otsused.
Mida rohkem üks poliitik viibib väljaspool oma kabinetti, seda paremaid otsuseid võib temalt oodata. Otsused, mis on läbi vaieldud laiemas ringis, on kindlasti legitiimsemad ja neid ka respekteeritakse.
Remargi korras – mulle tundub, et me siin Eestis küll räägime palju kaasamisest, aga kaasamise reaalne olemus ei ole meie ametkondadele ja poliitikutele siiski veel täies mahus kohale jõudnud. Ainuüksi informeerimine ja näiline kaasamine ei ole kindlasti see mudel, millega tarka linna ja tarka riiki ehitada.
Muuseas, tihtipeale leiutame mingeid küsimusi lahendades jalgratast, kulutame palju aega ja raha, kui ometi on lahenduse leidmine vaid laeva- või lennukipileti kaugusel – laias maailmas on hulgaliselt häid lahendusi paljude meie ees seisvate otsuste langetamiseks. Tuleb lihtsalt osta pilet näiteks Hiina ja avatud silmil maailmas ringi käia ning vaadata, kuidas mujal elu toimib.
Tallinna-suuruses linnas ei kao ka suur poliitika kuhugi. Kas valitsuse jõujooned kanduvad ka kohalikku omavalitsusse? Kas liitlased Toompeal on liitlased ka all-linnas, või ei oma see tähtsust?
Loomulikult mõjutab Toompeal toimuv ka meeleolusid all-linnas. Samas ei saa öelda, et koalitsioonipartnerid riigi tasandil oleks automaatselt kõikides asjades ühel meelel ka linnas. Oma kogemuse pinnalt julgen öelda, et eeskätt annavad tooni ikkagi inimsuhted – eelkõige just see, kas sa suhtud oma poliitilisse oponenti austusega ja tunnustad näiteks seda, et ka tema toodud lahenduskäik võib olla õige, või arvad, et ainult sina tead õigeid lahendusi.
Sinu märksõnad on olnud “kaasamine” ja “koostöö” opositsiooni saadikutega. Kas nad võtavad vedu?
Volikogus on näha, et alati ei jookse hääletamine ka joont koalitsioon–opositsioon mööda – opositsioon on toetanud paljusid linnavalitsuse esitatud eelnõusid. Muidugi on need hääletused meil linnavolikogus pigem praktilist laadi linnaeluküsimuste lahendamine. Maailmavaatelist poliitilist komponenti on meil siin kindlasti vähem kui Toompeal.
Ma muidugi usun, et kõik poliitilised jõud tahavad oma kodulinnale parimat, lihtsalt teed ja lahenduskäigud on tihtipeale erinevad ning kutsuvad esile vaidlusi. Aga see on loomulik.
Eelmine volikogu juht Mihhail Kõlvart käis välja idee, et volikogu liikmete arvu võiks vähendada. Kas selle plaaniga minnakse edasi?
Põhimõtteliselt me ju teame, mis selle volikoguliikmete arvu kasvatamise põhjuseks oli – see oli tingitud soovist tõrjuda üht erakonda linnavõimu juurest ning ei olnud seega juba eos eriti mõistlik mõte. Tagasi väiksemaarvulise volikogu peale minemine on kindlasti tõsist kaalumist väärt mõte.
Sind valiti ka Linnade ja Valdade Liidu uueks juhiks. Kas omavalitsuste hääl hakkab nüüd valjemini kõlama?
Enne mind seda tööd teinud Taavi Aas on väga kogenud ja võimekas omavalitsusjuht ning ma arvan, et ma ei peaks kuidagi temast kõvemat häält tegema. Küll aga on mul väga selge ülesanne seista kõikide omavalitsuste huvide eest, olgu see siis suur Tallinn, kaunis Põlva või mõni väikesaar.
Sõltuvalt omavalitsuse suurusest ja asukohast võivad murekohad või prioriteedid erineda, aga kasvõi läbirääkimistel keskvalitsusega omavalitsuste tulubaasi osas on kõik omavalitsused väga ühemõtteliselt samadel seisukohtadel. Kindlasti on kõik linnad-vallad lähedastel positsioonidel küsimuses, mis puudutab kohalike omavalitsuste otsustus- ja finantsautonoomiat.
Oled endiselt ka Keskerakonna Nõmme piirkonna juht. Kuidas volikogu esimees saab nõmmekate asjadega veelgi tõhusamalt tegelda?
Olen väga tänulik nõmmekatele, kes on mind Tallinna linnavolikokku valinud. Loomulikult on see piirkond mulle ääretult oluline ning seetõttu ka piirkonna teemad tuttavamad ja südamelähedasemad. Minu ülesanne tänases ametis on seista ühtviisi kõigi 441 364 tallinlase eest, erandeid tegemata.
Sulle on hingelähedane ka lastega tegelemine. Oled teinud ettepaneku kuulutada lastekaitsepäev, 1. juuni riiklikuks tähtpäevaks.
Lastest ja noortest räägitakse alati tulevikuvõtmes: „Lapsed on meie tulevik!“ Mina ei ole sellega päris nõus – lapsed ja noored on väga reaalne olevik, mitte ainult tulevik. Jah, just – lapsed ja noored on vägagi reaalne olevik! Ja see, kui oluliseks me neid täna peame ja milliseks me nad kasvatame, määrab selle, milliseks me kujundame selle keskkonna, kus me oma vanaduspõlves elame.
Kas jõuad veel tegelda ka õpilasmalevaga?
Jah. Elan õpilasmaleva tegevustele tulihingeliselt kaasa. Olen ju selle taasloomise juures väga lähedal olnud ja olen siiamaani SA Õpilasmalev nõukogu esimees. Püüan ikka igal suvel osa võtta nii malevasuve avamisest kui ka kokkutulekust ning külastada mõnda linnavälist malevarühma.
Tähistad 15. juunil oma 40. sünnipäeva. Sel puhul soovitakse palju õnne! Aga mida sooviksid ja soovitaksid algavaks suveks ise tallinlastele?
Aitäh! Omalt poolt soovin kõigile kaaslinlastele rõõmu suvepäikesest! Kindlasti ka rahulolu sellest, millega tegelete. Rääkides linnajuhtimisest soovitan hoolimata sellest, et Tallinnal läheb linnakodanike hinnangul väga hästi, väljendada endiselt mõõdukat nõudlikkust oma linna ja riigi juhtide ning käekäigu, ja seeläbi ka iseenda suhtes!
Küsis Aivar Jarne
Tallinn kindlasti ei saa. Seal sündinud ehk välja arvata, sest nende vaimsus on juba vastavalt moondunud.
Ise tean Tallinat 50 aastat, alates vastikust nõukogude ajast. Kahjuks pean tunnistama et ehkki täna on linn kaunim ja värvilisem, on ta elamiseks vastuvõetamatum. On puhtalt ööbimiskohad, mitte kodu. Isegi Lilleküla ja Tondi on vastikuks muudetud. Üks põhjus on kindlasti liiklus, vast teine elanike tihedus. Ning täielikult musta pleki jätavad autod. Tallinnast saak ehk linn siis, kui kesklinn erasõidukitele kinni pandaks või raske tasu eest välja tõrjutaks. Senine roheluse hävitamine ületab juba mõistuse. Peagi seisab ees Kaarli puiestee mahasaagimine, sest puudevahetus peab toimuma tervikuna ning asendus võtab aega oma paarkümmend aastat. Parkides oleks see lihtsam, kuid meie liigrahva suhtumine uutesse puudesse on vaenulik ning laste kasvatamatus hävitab needki katsed.
Mäletan Vabaduse platsi äärseid papleid, need võeti juba ammu tänava laiendamiseks maha, nüüd on kõle kõrb. Ime et mõnele rikkurile pole veel Musumäge ja Kadriorgu reostada antud. Kuid kui linnavalitsusel on pappi vaja, siis minnakse ka sellisteks alatusteks välja. On ju linna eesotsas ajutised politikaanid, mitte asjatundvad linlased.
Ees seisab ka Mustamäe lammutamine ja asendamine, kuid seal on juba ette kuulda, et tulevad asemele uued kastid, mitte elamisväärsed kuni 2-korruselised ridaelamud. Sest nii ei mahutataks ära neegreid, muslimeid, slaavlasi ja “omi”. On ju eesmärgiks ikka veel elanike arvu kasvatamine, et oleks põhjus ka allmaaraudtee ehitada lasta (meie ise ju ei suuda).
Igatahes kurb tulevik terendab Tallinnal ees. Isegi kunagine Taanilinn 8 sajandit tagasi oli väärtuslikum.
Isegi kui järgmise valimise järel enam keskbande võimutsema ei pääse, midagi ei muuda. Sest uued röövlid on sama ahned ja lollid politikaanid. Ning pole ka võimatu, et Jurka hoiab praegu haugi ja vähki varuks, et ka siis omavahel liit luua ning võimule jääda.
Püian Tallinna skäia võimalikult harva, 2…3 korda aastas. Ning kui taas bussi või vagunisse istun, tunnen suurt kergendust. Nagu lõhkemoonalaost väljudes.
Täitsa nii ikka ei ole, et Kadriorgu pole juudilaadsetele poliitoligarhidele arendada antud:
Lõbustuspargi eest on jalgpallistaadion juba ammu täisehitatud…siis Lõbustuspargi enda ala…ja 21.9.17. tegid Rohepartei+sionist Aleksander Laane (kel on oma seltskonnaga Koidula tänaval “väike” juudiklubi Casa Nostra, mida juhib David Vseviov) “viimase ametliku” Reidi tee vastase protesti, kus oli juba siis “lollile pööblist” linnarahvale alateadvusse sisestamiseks hirmuhke riidel värviline plakat, mis kujutas (muuses enne Rohepartei linnavalitsusse saamist) avalikult
…HÄSTI LAIA REIDI TEED, MILLEL ON KOGU TEEÄÄR MAGALAMAJASID TÄIS EHITATUD NING SELLE KESKEL SILMATORKAVALT SUURT TALSINKI AUGU PLATSI.
2019 kevadel rääkis aga Tallinna TV uudis läbi linnaarhitekti suukese, et tuleks ikka see Reidi tee äärne täis ehitada, muidu pole nagu õige linn. Enne seda hakkasid trammides jooksma videod Reidi teest (laia sõiduosa seal teadlikult ei näidatud läbi Russalka pargi), mille ääred on väga suure mahuga maju täisehitatud.
(Pea?)Linnalehes toodi ära ka Klandorfi jutuna selle kiitus, kuigi ta ise ütles mulle juba 12.06.18. Pirita paadisadamas avalikul kohtumisel, et ta ka pooldab raskeveokite Muuga sadamasse suunamist otse Tallinna ringteelt.
Äsja (juuni lõpus 2019) ilmus aga (Pea?)Linnanehes ilus artikkel kelleltki vanalt kuulsalt admintegelaselt selle kohta, kui kena on ikka see, et Russalkast linnapool asuv väga ilus kähar tamm ellu jäetakse aga peidetult sai sellest selgelt välja lugeda, et „kahjuks” peab sellepärast teisi puid üksjagu veel maha võtma (sest TallTech teadlased ju täidavad ülesannet, et ehitada Viimsi-Lasnamäe täis 7 600 000 Euroopa Pagulaskeskuse plaanitud
lisapõgenikule Eestisse ja seepärast peab olema tee lai?). Loomulikult oli selles artiklis ka kuulsa hõberemmelga hävitaja, Heiki Hanso (kelle vend, Hannes, „lahkus poliitikast”ilmselt samamoodi ÜRO rändepakti intersionistide palgale, nagu seda on teinud ka Marina Malulaid ja Andres Anvelt) , kommentaar, et on ikka haruldane puu.
Sellel POLIITKURJATEGIJATE plejaadil POLE PRAEGU MINGIT STIIMULIT MAARAHVA PÜHASID HIISI (KUS IGANES) MITTE LÕPLIKULT MAHA SAAGIDA, SEST RATAS KÄIB REGULAARSELT VARJAMATULT BILDERBERGIDE (ehk koguaeg sionistliku paavsti institutsiooni kontrollinud Borgiate sugukonna) KOKKUTUILEKUTEL, sellest midagi siinsete maarahva kogukondadega läbi ei räägi, kuid täidab nende käske kuulekalt ja saab seetõttu vajaliku rahvusvahelist poliitilist toetust selleks, et võimul püsida JA SEST ENAMIK MAARAHVA LIIKMETEST EI SAAGI ARU, ET ME OLEME 800 AASTAT TAGASI, ALGUL TAANI PÄRITOLU SIONISTIDE POOLT, TAPETUD JA SEEJÄREL 150 AASTAT TAGASI, NEILE SULANDUMISEKS JANNSENI-KOIDULA POOLT KONSTRUEERITUD EESTI RAHVA POOLT, OMA PÕLISIDENTITEEDIST JÄTKUVALT INTENSIIVSELT LAHUTATUD JA SELLE JÄTKUMISEKS ON HÄDAVAJALIK, ET (ERITI EESTI SUURLINNADES KÕIGI SILME ALT) SUURED HIIEPUUD KAOKS JA LAULUPEOL KÕLAKSID REGIVÄRSI ASEMEL VAID VALLUTAJATE USU KANTAADID JA VALLUTAJATE VALLUTUSMARSID.
SELLELE MAARAHVA LÕPLIKULE HÄVITAMISELE LEOTUD KUUDEGA AITAB VASTU ASTUDA VAID KIHELKONDLUSE JA OMA, RAHVUSLIKE, LOODUSJÄTKUSUUTLIKE JA ENDASISESELT SULGMAJANDAVATE KÜLATRADITSIOONIDEGA KA LINNAASUMITE LOOMINE (MITTE NAGU, JUBA 100 AASTAT TAGASI MASOONLIKEST LINNARUUMI AVALIKEST SÜMBOLITEST TIINE, UUE-MAAILMA JA KALAMAJA HIPSTERITE INTERSIONISTLIKUKS MUUDETUD ANASTAJATE KOGUMITE) JA NEDES KINDLATE RAHVUSKESTVATE ELUKORRALDUSE REEGLITE VÄLJATÖÖTAMINE JA JÄRGIMINE NING NENDE KOGUKONDADE POOLT ALALISES 24/7 VALVES LINNADES LOODUSE PIDEVA HÄVITAMISE (MAGALAEHITUSTE) FÜÜSILINE TAKISTAMINE.
nõuab, et see kuradi Nolan keriks oma tänavate kinnipanemise filmimisega kus kurat!
“… Tuleb lihtsalt osta pilet näiteks Hiina ja avatud silmil maailmas ringi käia ning vaadata, kuidas mujal elu toimib…”
Teema oli meil Terikuga Tallinna päeval põgusalt jutuks Klaasristi ees:
Ma ei saagi aru, kas Aasa ja Kõlvarti kiitmine tähendab siin lihtsalt parteilist ringkaitset või etendatakse rahva ees lihtsalt halba ja head politseinikku.
Igatahes ütleb mnu, kui sotsteadlase, analüüs, et Klandorf, Aas ja Kõlvart on peale Edgari aegselt tegema mida iganes, et võimu juurde jääda ja eesti rahva kestmisele töötab see vastu (niihästi nagu ka slaavi rahvaste normaalsele loodusljätkusuutlikule kestmisele siin näiteks).
Saatsin juba 2 aastat tagasi Keski Tallinna juhtidele kava, kuidas Reidi teele mõeldust (osast Eesti ESM-ist, mida nüüdseks on kogunenud 14,25 md eurot, vaata: avalikeesti.ee, nr 3, lk 6, lõpuread) ca 32 miljonist eurost tuleks saada hakkama ilma Reidi teeta ja suunata see raha: 10 m eurot Kadrioru, Lasna ja Pirita kogukondade omandisse, kes osatavad 3 RoRo laeva ja panevad need sõitma Muugalt Soome-Rootsi; 10 m eurot pingtrosstrammile (esialgu mingil määral Viimsisse lisabussidele ja tõsta Pirita teel busside kiirust 70-ni) ja 2m eurot Viimsilaste autoliisingute ja kaskode kompenseerimiseks.
Klandorf saatis selle idee pikalt 12.06.18 Pirita paadisadamas rahvaga kohtumisel, kuigi möönis, et kunagi ta tahab ise ka veokid Tallinna ringteelt Muugale suunata.
Keegi vistLinnaviletsusest ei pane tähele, et Bilderborgia-Ratas (ja ka EKRE ju, rääkimata IRL-ist) hoiavad suud lukus selle koha pealt, et täidavad hoogsalt orava-unistust ja ehitavad Reidi teele, Lasna, Järvele, Kalevi staadioni kõrvale, Vana-Lasna, Sepikupoistele hõlmikpuu kuivatamiseks ja ühesõnaga igale poole, kuhu vähegi mahub, ÜRO pagulaslinnriiki nii, nagu Euroopa Pagulaskeskus, akadeemiaboss Soomere ja muud (eesti ja muude maarahvaste) vaenlased ette näinud on.
Seda toetab ka halfusreform, mis muudab KOV koolid impeeriumikoolideks, tõstab rongipileti hinda ja teeb lihtsalt sularahas selle odavalt ostmise võimatuks, monopoliseerib Tartu-Tallinn bussiliikluse 12 euroga sõitvale Lux-ile (kui omahind on 5,5 eurot) ja tasuta bussinduse Go-Tiidule, millede puhul ei saa märkamata jätta nende soosimist intersionistide poolt.
Maakogu veteranidest kihelkondlastele (nagu mulle, kes ma loon sh Lasna kihelkondlikku kogukondlust) aga ütlevad reeturitelt-ülejooksikutelt, Kaupo Vipilt ja Rea Raesilt, Maakogu saanud templirüütlite kannupoisid, et mingit Lasnamäe kihelkonda ei saa olla, sest Lasnamäe peab ajalooliselt olema Jõelähtme adminnida.
Kas te, krt, ei saa aru, et teil pole mõtet Liivimaa agulist või Kasahhist või Aserist siia Taanilinna maarahva laadsete toodetena selle siioni anastajate armeega sõdima tulla, kui te pole Edgarilt midagi selgeks õppinud.
Kas teist keegi on rääkind sellest, et miks te Bilderborgia anastajate valitsus ajab kogu maarahvast ja ÜRO neegriarmeed siia Taanilinna kokku, et jätta kogu ülejäänud Eesti loodusressurss kellelegi teisele….?
Kas te olete lugenud raamatut “Karl Liidak 110”, millest raamatukogudel on kästud sendihinnaga vabaneda?
Kas te olete mõlnud, miks 80% RMk metsamaast (ca 1,3 milj hektarist) ja KOV-idelt Maa-Ametile kaaperdatud põllumaast ei oleks otstarbekas kinkida 100 000-le uuele talule ja ESM-ist igaühele pealekauba veel 50 000 eurot.
Ma ühel sapisel perioodil saatsin SMS-isin selle idee Martin Helmele ja arvake, kas sealt tuli mingi vastus.
Te aidake luua esmalt mitte-Parteistatud ja -templirüütlistatud Tallinna asumikogukonnad, kes teavad , et nad on peremehed omal (ka linna) maal ja siis rääkige linlaste kuulamisest.