Valitsuse üheks prioriteediks on toetada Ida-Virumaal töökohtade loomist ja hoogustada kohaliku elukeskkonna arengut. Riigihalduse minister Jaak Aab kohtus 11. juunil Jõhvi vallavalitsuse liikmete ja kohalike ettevõtjatega, et arutleda piirkonna arenguvõimaluste üle.
Ida-Virumaale on regionaaltoetustena alates 2014. aastast suunatud üle 50 miljoni euro. Toetatud on tööstusalade ja turismiobjektide rajamist ja arendamist, Põlevkivi kompetentsikeskuse käivitamist ning piirkondliku ettevõtluse arendamist.
„Meie eesmärgiks on olnud toetada uute töökohtade loomist erinevates valdkondades ja sektorites. Tehtud investeeringute kaudu oleme loonud eeldused Ida-Virumaa mitmekülgsemaks arenemiseks,“ selgitas riigihalduse minister Jaak Aab.
„Ida-Virumaa tööstusaladel on arendatud üle saja krundi, millest paljud on müüdud ning mitmetel tegevust alustatud. Seni on sealsetel tööstusaladel loodud üle 500 töökoha, mis viitab, et oleme liikumas õiges suunas,“ lisas minister. „Loogilise jätkuna on Ida-Virumaa programmi raames käivitatud toetusmeede tööstusettevõtetele, mille eesmärgiks on tegevuse käivitamiseks vajalike investeeringute toetamine. Nii saame aidata tööstusaladel tegevust laiendada,“ ütles minister Aab.
Rahandusministeeriumi hinnangul tuleb võimalike koondamiste tõttu energeetikasektoris panustada selles regioonis veelgi enam uute töökohtade loomisse. Seetõttu suurendati Ida-Virumaa programmi eelarvet 1,6 miljoni euro võrra. Kokku on aastatel 2019-2023 Ida-Virumaa programmi maht 20,2 miljonit eurot.
Kohalike ettevõtete arengutega tutvumiseks külastas minister Jaak Aab tänasel Ida-Virumaa visiidil ettevõtteid MKJ Baltic OÜ ja OÜ Liisbet Invest. Juttu tuli tööhõivest, kapitali kaasamisest ning riiklikest toetusmeetmetest.
„Arutlesime Liisbet Invest OÜ juhatuse liikme Meelis Tindiga töökorralduse ümberkorraldamise võimalustest. Ettevõttes on rakendanud paindlikku tööaega, et tootmisprotsessi optimeerida. Paindlik tööaeg ja kaugtöö võimaluste loomine on kahtlemata osa kaasaegsest töökorraldusest. Mul on heameel, et need põhimõtted leiavad ka laiemalt rakendust.“
Kohtumisel Jõhvi vallavalitsuse liikmetega räägiti rahvastiku- ja rändeküsimustest, riiklikest- ja kohalikest investeeringutest ning võimalikest uutest arengutest seoses valla halduskorraldusega.
Juttu tehti Jõhvi võimalikust ühinemisest naabervalla Toilaga. „Kuna kohtumisel olid kohal nii Jõhvi vallavanem Max Kaur kui ka Toila vallavanem Eve East, soovitasin alustada läbirääkimisi vabatahtliku ühinemise osas. Jõhvi ja Toila teevad juba täna tihedat koostööd, mistõttu on ühinemine loogiline ja kasuks mõlema omavalitsuse elanikele,“ lisas minister.
“ühinemis”katsetele tuleks lõpp teha. Ahvid vist ei saa ka ise aru, milliseid lollusi nad läbi viivad. Et oleks aga mugavam ühest kohast rahvast lollitada ja neid valimisel endale allutada.
Kuid töökohtadega on keskbande ja valitsus pigis. Vankadele on vaja altkäemakse jagada, ikkagi OMAD! Nüüd on ka Martin ja Mart taltsustatud ja jagavad rahva raha, et valitsus püsiks. Nüüd pole enam mingit kapitalismi ega isemajandamist, kõik käib teiste vigade kinnimaksmise tähe all.
Kuule, ma tuke isi senna seda assa korraldama.
1. Kõikdsepäält läen TRÜ ja TPI teadusemeeste manu ja küsin nende kääst, et misasja seal virumaal veel teha võiks. Et teeks plaani või nii.Et misukesed maavarad seal veel on.
2. Siis läheks teadusemeestelt pärima, siukestelt visionääridelt, ega nad peagi alati teadusmehed olema,peaasi,et fantaasia liigub ja lollid pole ja küsiks, /kõiksepealt tuleb nad üles otsida, et mis asju m,siukseid uusi meie riigis ja maailmas vajada vüidakse,nu massinaid roboteid, mis pisipõllud harivad, uusi invatarbeid, kõiksugu põnevat värki on inimeste peades peidus.
3. Seejärel läeks sinna Virumaale tagasi ja akkaks ametnikke ja etteõtjaid pinnima,et mida nemad oskaks pakkuda ja saaks teha.
4. Nüid paneks kõik need paberid, kaardid, ettepanekud ja visioonid üksteise peale ja vaataks,kas kohapeal ka
ressursse,tahtmist ja inimesi oo.VAt sedasi juhitakse riiki. Selle nimi on plaanimajandus poolest saati.
Parem pool muna kui tühi koor…