Tallinna volikogu esimees Tiit Terik leidis Helsingis pärast kohtumist Eesti-Soome meretunnelit planeeriva konsortsiumi juhiga, et meretunnel tooks kasu kogu Eestile.
“Täna siin projekti üht juhtisikut, Kustaa Valtoneni kuulates ning projekti eskiise vaadates kaldun uskuma, et see umbes saja kilomeetri pikkune ja umbes 15 miljardit eurot maksev tunnel saabki ühel hetkel teoks,” ütles Terik volikogu pressiesindaja teatel. “Kas juba aastaks 2024, nagu innukad projektijuhid on lubanud või veidi hiljem, polegi hetkel väga oluline. Oluline on see, et sellest tunnelist saavad kasu nii Tallinn koos lähivaldadega kui kogu Eesti. Mulle isiklikult mõte kaht pealinna ühendavast merealusest raudteetunnelist meeldib.”
“Erinevalt igapäevaselt selle projektiga tegelevatest inimestest on minul väga raske neid ajaraame paika sättida, kuid mul on küll selline tunne, et kui praegu räägitakse sellest tunnelist kui suurest ja enneolematust asjast, siis tulevikus räägime sellest Tallinn-Helsingi ühendusest kui millestki väga igapäevasest, kui Kopli trammist,“ lisas Terik.
Eesti-Soome tunneli projekti vedav Finest Bay Area Development Estonia esitas mai alguses Eesti valitsusele taotluse tunneli ja sellega seotud tehissaare riigi eriplaneeringu algatamiseks.
Peter Vesterbacka ja Kustaa Valtoneni juhitav Finest Bay Area Development Oy ja Touchstone Capital Partners Ltd sõlmisid märtsi alguses 15 miljardi euro suuruse vastastikuste kavatsuste protokolli Soome ja Eesti vahelise tunneli rahastamiseks, mille kohaselt antakse kolmandik rahastusest omakapitalina ning kaks kolmandikku laenuna.
Hiina fond saab vähemusosaluse ning kohustub andma projektile laenu. Varem on tunnelit nõustunud rahastama Dubai fond ARJ Holding saja miljoni euro ulatuses.
Projekti vedavasse konsortsiumi Finest Bay Area Development kuuluvad veel inseneri- ja konsultatsioonifirma Pöyry, A-Insinöörit ja ehitusfirma Fira.
BNS