Riigihalduse minister Jaak Aab ütles teisipäeval riigikogus kohtumisel Ida-Virumaa toetusrühmaga, et Ida-Virumaa vajab arenguks erinevate valdkondade panust.
„Ida-Virumaa olukorra parandamiseks pole üht võluvitsa, piirkonda tuleb arendada samm-sammult ja erinevate meetmete abil,” ütles Aab rahandusministeeriumi pressiesindaja teatel. “Paranema peab nii elu- kui ka ettevõtluskeskkond, mis tähendab piirkonna prioriteediks seadmist alates teede ehitusest ja arenevast infrastruktuurist ning lõpetades tugeva sotsiaalsüsteemi ning hariduse ja kultuuritegevusega. Ida-Virumaa areneb, kui ta on kõigi valdkondade jaoks prioriteet.”
Aabi sõnul on valitsuse eesmärk toetada uute töökohtade loomist Ida-Virumaal erinevates valdkondades ja sektorites. See loob omakorda eeldused piirkonna mitmekülgsemaks arenguks. Ida-Virumaale on regionaaltoetustena viimase viie aasta jooksul suunatud üle 50 miljoni euro. Toetatud on tööstusalade ja turismiobjektide rajamist ja arendamist, põlevkivi kompetentsikeskuse käivitamist ning piirkondliku ettevõtluse arendamist. Rahandusministeerium otsib lahendust tühjenevate ja elamiskõlbmatute kortermajade probleemile. Selleks on käivitatud pilootprojekt, et tulevikus lahendada pooltühjalt seisvate kortermajade probleem ja pakkuda neis elavatele inimestele paremaid elamistingimusi.
“Ida-Virumaa on arenev kants, kuid loomulikult on seal veel mitmeid murekohti, mis vajavad riigi tuge. Täna on teravalt pildis Eesti Energia koondamised ning see tähendab, et riik peab toetama piirkonna ettevõtlust ja töökohtade loomist. Rahandusministeeriumi hinnangul tuleb võimalike koondamiste tõttu energeetikasektoris panustada selles regioonis veelgi enam uute töökohtade loomisse. Seetõttu on otsustatud suurendada Ida-Virumaa programmi eelarvet 1,6 miljoni euro võrra, mille tulemusel kujuneb aastatel 2019-2023 Ida-Virumaa programmi mahuks 20,2 miljonit eurot,“ lausus Aab.
Ida-Virumaa toetusrühma esimehe Dmitri Dmitrijevi hinnangul on suurepärane, et Ida-Virumaa programm on leidnud endale kindla koha riigieelarve strateegias, eelnevad valitsused ei suutnud seda aastaid saavutada. Samas tuleks riigil suurendada kohalikele omavalitsustele tagastatava keskkonnatasude raha, mis suuremas osas laekuvad riigieelarvesse Ida-Virumaa põlevkivi kaevandavast ja töötlevast tööstusest.
„Samm õiges suunas sai tehtud juba eelmises riigikogu koosseisus ja omavalitsused saavad peagi senisest enam ressursitasu enda eelarvesse. Olen seisukohal, et seda süsteemi saab veelgi parandada. Sama lugu on ka Ida-Virumaa programmiga, mis vajab meie piirkonna veelgi jõulisemaks toetuseks rohkem lisaraha. Loodan, et pärast seda, kui meie käes on nii keskkonnaministeeriumi keskkonnatasude analüüs kui ka rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos, tuleb valitsus selle küsimuse juurde tagasi juba eeloleval sügisel, mil pannakse täpsemalt paika tuleva aasta eelarve,“ sõnas Dmitrijev.
Riigihalduse ministri ja Ida-Virumaa toetusrühma kohtumisel osalesid lisaks minister Jaak Aabile ja toetusrühma esimehele Dmitri Dmitrijevile veel riigikogu liikmed Riina Sikkut, Maris Lauri, Riho Breivel ja Igor Kravtšenko.
BNS
Jaaguke ainult laulab aga tegevuskava ei esita? Kes millal mida peab tegema ja kuidas vastutab? Ainult tühi pläma udusest panustamisest!