Maailma majandus taas ristteel

FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES/SCANPIX

LAURI LAATS

Eestil läheb praegu hästi. 2017. aastal kasvas sisemajanduse koguprodukt peaaegu viis protsenti, millega olime Baltimaades esikohal. Kuigi aeg-ajalt levitatakse hoiatavaid signaale, mis tuletavad meelde juba ununema kippuvat majanduskriisi, siis hetkekski ei tundu muretsemiseks veel siiski põhjust olevat.

Euroopa Komisjoni kevadise prognoosi kohaselt aeglustub majanduskasv mõõdukalt nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Kogu euroala majanduskasvu veab jätkuv eratarbimise ja ekspordi suurenemine, aga ka julgem investeeringute tegemine. Kui Eesti majandus sõltub suuresti Euroopa Liidus toimuvast, siis Euroopa majandusolukord on selges suhtes mujal maailmas toimuvaga.

Äärmiselt huvitavad arengud, mida tasub tähelepanelikult jälgida ning millest järeldusi teha, on USA ja Hiina vahelised kaubanduskõnelused, mida võib nimetada ka kaubandusvaidlusteks, kuid kindlasti mitte tüliks. Need kaks juhtivat jõudu maailma majanduses sattusid tugevasse vastasseisu märtsikuus, mil USA president Donald Trump otsustas kehtestada 25-protsendise imporditariifi alumiiniumile ja 10-protsendise imporditariifi terasele. Samuti kehtestati 60 miljardi dollari väärtuses imporditolle Hiina kaupadele. Peking vastas muidugi, et kavatsetakse võidelda lõpuni, ning kehtestas omapoolsed tariifid USA toodetele, eelkõige just neile, mis pärinevad piirkondadest, kus Trumpi toetus oli valimiste ajal eriti kõrge. Juba maikuuks jõuti aga vastastikusele kokkuleppele, mille kohaselt lubas Hiina suurendada 2020. aastaks USA toodete ja teenuste importi 200 miljardi dollari võrra aasta kohta. Kahe riigi ühine teade sellest, et tariifidega ähvardamine lõpetatakse ning kaubandussõda ei tule, viis otsekohe aktsiaturud tõusule. Tõsi, viimased päevad tõid uudise, et osade tariifidega minnakse USA poolt siiski edasi, kuid Hiina reaktsioon oli üsna leige, stiilis “oleme valmis neile vastama”.

Leping Euroopa arvel

Irooniliselt võib tähendada aga kahe suurriigi ehk, täpsemalt, president Donald Trumpi ja president Xi Jinpingi omavaheline hea läbisaamine ootamatuid probleeme Euroopa majandusele. Kuigi Eesti Pank kinnitas, et nende hinnangul võidab kaubandussõja ärajäämisest kogu maailm, siis mujal asja nii optimistlikult ei nähta. Üks teravamaid kriitikuid oli Prantsusmaa majandusminister Bruno Le Maire, kes hoiatas, et USA–Hiina kokkulepe sünnib Euroopa arvel, kui Euroopa ei suuda näidata oma tugevust maailmapoliitikas.

Inimestele on omane tahe elada hästi ning pärast seda veelgi paremini. Eriti kehtib see Euroopa kohta, kus ollakse juba harjunud, et kõik kenasti toimib ning polegi vaja palju pingutada. Muutunud olukord maailmapoliitikas tähendab aga, et Euroopa liidritel tuleb mugavustsoonist välja tulla ning asuda tõeliselt tegelema sellega, milleks EL loodi – et olla majanduslik suurjõud, keda maailmas tõsiselt võetakse. Sealjuures tuleb aga arvestada suhete hoidmisega USA ning ka Aasia riikidega, rääkimata liidust lahkuva Suurbritanniaga. Suhted Venemaaga on Ukraina sündmustest alates tõsises madalseisus ning Euroopa jaoks tähendaks majandusliku vastasseisu tekkimine USA ja Hiinaga suurt tagasilööki hetkel kenasti kasvavale majandusele. Nii ongi läinud, sest USA teatas terase ja alumiiniumi tariifide kehtestamisest Euroopa Liidule, Kanadale ning Mehhikole. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker on mõistagi lubanud neile Euroliidu poolt vastata. Uusi arvamusi ja otsuseid lisandub iga päevaga.

Majanduse peateele tagasi

2019. aastal toimuvad Euroopa Parlamendi valimised. Kui siiani on need valimised paljudes liikmesriikides seisnud olemusliku küsimuse lävel – keda, mida ja milleks üldse valitakse –, siis sel korral võib ennustada senisest tõsisemat suhtumist. EL peab reageerima muutuvale maailmapoliitikale, ning ennekõike majandusküsimustes seisma otsustavalt oma liikmesriikide huvide eest. Just see võib saada eurovalimiste debattides võtmeküsimuseks, seda ka Eestis. Millist rolli kannab Euroopa Parlament nendes protsessides ja kuidas kavatsevad rahvalt mandaati küsivad poliitikud ennast kuuldavaks teha, ning veelgi enam, ka midagi ära teha. Loodetavasti asuvad valijad ning ajakirjandus just nende teemade kallale ning saadakse ka head ja usutavad vastused.

Maailmamajandus on selgelt taas ristteel ning lisaks Euroopa riigipeadele on väga oluline roll kanda ka Euroopa Parlamendi uuel koosseisul. Roll sellest, kas Euroopa purjetab majanduse peateel või vaatab suurte tegemisi pealt vaikselt kõrvalteelt.

Lauri Laats, Tallinna Mustamäe linnaosa vanem

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.