Georg Pelisaar: Põlvas on otsused käega katsutavad ning mõtted kuuldavad

Põlva vallavanemal Georg Pelisaarel tuli pärast valimisi hakata juhtima üht Eesti ühinemisaltimat valda, kus viimaste aastate jooksul pani leivad ühte kappi kuus valda. Tal on hea meel, et uues suurvallas on kerkinud riigigümnaasium, rajatud uus linna keskväljak ja staadion ning remonditud põhitänavad.

Peagi saab teil juba aasta ühe suure ühinenud valla etteotsa asumisest. Kuidas on läinud?

Aasta on olnud üsna keeruline. Kui ei oleks olnud varasemat linna ja valla juhtimise kogemust, siis praeguse, kokku juba kuue ühinenud vallaga, oleks see olnud väga suur väljakutse. Nüüd, kus on tulnud juurde nii palju territooriumi, külasid, koole, raamatukogusid, ning lõpuks inimesi, on tulnud samapalju lisaks ka uusi tegevusi.

Mõned külad tahavad veel Põlvaga liituda?

Meie pole sellele vastu. Kui see omavalitsus, kus nad asuvad, otsustab samamoodi, siis – palun väga! Kõige suurem otsustusõigus on aga külaelanikel. Kui nad niimoodi tahavad, siis tuleb seda ka võimaldada. Vägisi pole mõtet kedagi kinni hoida. Kui küla tunneb, et tema tõmbekeskus on mujal, siis tuleb sellele ka niimoodi läheneda. Meie põhieesmärk on, et need külad, kes praegu on Põlva all, oleksid rahul ega tahaks ära minna.

Kas uus suur Põlva vald on õige mudel ühe omavalitsuse tarvis?

Ühinenud valla eelarve on palju suurem ning seetõttu on majandada palju parem. Samas on territoorium läinud ka nii suureks, et otsest kontakti kõigi inimestega pole suure valla puhul võimalik luua. Kui hakkasin 2011. aastal Põlva linna juhtima, teadsin varsti igat tänavaauku ning iga maja probleeme. Praeguseks aga ei ole ma jõudnud isegi kõigisse küladesse, mida on üle 80.

Kui tihti tuleb käia uutes osades – Ahjas, Moostes, Tilsis või Vastse-Kuustes?

Kord kuus ikka. Ümberkorraldustega oleme jõudnud sinnamaani, kus liidame näiteks Mooste munitsipaalettevõtteid praegu oma Põlva ettevõtetega; seal tuleb tihedamini käia. Tilsisse pole veel jõudnudki. Praegu oleme sisult sealmaal, nagu omal ajal maavalitsused. On teatud distants ning tuleb rohkem usaldada kohapealseid valdkonnajuhte. Nad peavad olema hästi pädevad ning omama samavõrd tervikpilti kui vallavalitsuse töötajad.

Tegelik valdade ühinemine on veel lõpule viimata. Oleme suutnud praeguseks näiteks raamatukogud viia ühtse juhtimise alla, koolide puhul püüame leida sünergiat ühtsel pedagoogide töölevõtmisel. Probleeme on väikeste kohapealsete sooja- ja vee-ettevõtetega. Ühendades neid, saame paremaid töötajaid, aga ka rohkem raha. Läheb veel aasta enne kui niisugused asjad on tehtud ning saame rääkida ühtsetest ettevõtetest ja meeskondadest.

Kas kõik uue valla koolid suudavad jätkata? On palju erinevaid piirkondi. Oleme lehes ise kirjutanud, kuidas ühes Jõgeva valla koolis läheb esimesse klassi vaid üks õpilane.

Oleme kevadises koalitsioonilepingus Reformierakonnaga kokku leppinud, et kõik koolid jätkavad. Meil on samuti väikesi koole ja klasse. Pikemas tulevikus tuleb mõelda: kas kõikidel põhikoolidel on mõtet jätkata? Väiksemad põhikoolid võiks muuta algkoolideks, kui vanemates klassides pole enam niipalju õpilasi. Kui on ka 4–5 õpilast esimesse klassi minemas, siis  on klassi avamine põhjendatud.

Väikeste koolide juurde aga peavad viima head teed. Millal Põlvamaal saavad kõik teed korda?

Põlvamaa üks raskemaid probleeme ongi teed. Valla teed tuleb teha kõik sõidetavaks. Moostes ja Ahjas on osa teid praegu veel muldteed, kus pole isegi kruusakatet. Parem on sõita põllu peal. Meie lähim põhieesmärk ongi see, et poleks enam neid muldteid ning et teed oleksid sõidetavad ka kevadel.

Uus Kagu-Eesti programm on siin küll abiks, kuid et kõik teed korda saaksid, on sadade tuhandete asemele vaja mitu miljonit eurot.

Teedel sõidavad ka bussid. Kuidas Põlvamaal on tasuta kohalik ühistransport käivitunud?

Meil on vastukaja olnud väga positiivne. Seda eelkõige tänu sellele, et me ei teinud ainult tasuta bussisõidu, vaid muutsime koos ühistranspordikeskusega ka liinivõrku niivõrd, et inimestel oleks mugavam. Praegu on võrreldes varasemaga juurde tulnud umbes kolmandik sõitjaid. Kaardistame veelgi õpilaste liikumisi uues omavalitsuses, kuna needki on muutnud. Soovime, et Kagu-Eesti ühistransport hõlmaks rohkem külasid kui seda oli varem. Valla koolibussid hakkavad sõitma kohtadesse, kust vanemad pidid varem lapsi ise kooli tooma.

Et olete varem kuulunud ka Riigikokku, on paslik küsida, milline otsus, lisaks tasuta ühistranspordile, on Toompea otsustest veel kohapealset elu enim mõjutanud või võiks mõjutada?

Rohkem tuleks toetada kohalikke ettevõtteid ja ettevõtjaid, seda läbi seadusandlike ja regionaalpoliitiliste otsuste. Et leida piisavalt motivatsiooni ettevõtjatele ning seeläbi ka töötajatele, tuleb selleks luua perspektiivi. Need on fanaatikud, kes teevad praegu Kagu-Eestisse oma ettevõtet.

Kõik need, kes investeerivad Kagu-Eestisse, on olukorras, kus investeering ei too enam investeeritud raha tagasi. Ehk kui näiteks Põlvamaa suurim puiduettevõte investeerib miljoni ja laieneb veelgi, siis kunagi tulevikus seda ettevõtet müües ei pruugi neid investeeritud miljoneid tagasi saada.

Üheks võimaluseks abistada oleks riigil sotsiaalmaksu erisused. Kagu-Eesti ettevõtetel võiks olla sotsiaalmaksuvabastus, mille kataks riik. Teine võimalus oleks reguleerida seda erineva maamaksu kaudu. Harjumaal müüdav kinnistu on 3–4 korda kallim kui Kagu-Eestis. Kui hakata kinnistu omanikelt nõudma õiglast maamaksu, aitaks see kompenseerida näiteks siinset maamaksu.

Kas kavatsete nende otsuste vastuvõtmiseks kandideerida Riigikogusse?

Olen oma praeguse tööga siin väga rahul ning ei kandideeri. Vallavanemana tunnen peaaegu igal õhtul pärast tööd:  täna tegin midagi ära. Riigikogus olles tekkis see tunne harva. Omavalitsuses on iga tehtud otsus käega katsutav ning iga mõte kuuldav.

Küsis Aivar Jarne

1 Kommentaar
  1. Põlva 2 kuud ago
    Reply

    vallavalitsuse eesmärk on sulgeda KÕIK koolid väljaspool Põlvat ning hakata lapsi Põlvasse vedama ringibussidega.
    Sellest Pelisaar ei taha rääkida, sest see pole popp.
    Sama on päevakorral ka naabruses Võru vallas, nt Parksepa keskal on elada jäänud vaid mõni aasta.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.