Ansipi ja Rõivase valitsuste viljad on valminud, ja need on kibedad. 19. septembril ületas Eesti maailmas uudiskünnise Danske Banki pressikonverentsil Taanis, kus avalikustati raport mitteresidentide 200 miljardi euro liikumisest läbi Eesti filiaali aastatel 2007–2015.
Eesti kaotas sellel aastal Versobank AS-i, mille tegevusluba peatati 26. märtsil. Finantsinspektsiooni avalikustatud põhjused olid: ebaseaduslik pangandustegevus Lätis, Finantsinspektsiooni 2016. aasta ettekirjutuse täitmatajätmine, järelevalvele eksitava teabe esitamine, arvelduskontode kasutamine rahvusvahelise mõõtmega skeemides.
Danske lõpetamine
Augusti keskel teatas Danske Banki Eesti filiaali väljaspool Tallinna asuvate Tartu, Jõhvi ja Pärnu kontorite sulgemisest selle aasta lõpuks ning personali järk-järgulisest vähendamisest. Lisaks suleti allesjäänud äriklientidest enam kui pooltel pangakontod, sest neil ei olnud laenu- või investeerimistooteid. Alates 1. juulist sai pangaga sularaha tehinguid teha ainult automaatide kaudu, mitte pangakontori telleriga. Edaspidi lõpetab pank järk-järgult kliendisuhted kohalike äriklientidega ja keskendub Balti riikides Põhjamaade äriklientide ja rahvusvaheliste korporatsioonide teenindamisele. 4. septembri pressiteates avalikustati Tartu, Pärnu ja Jõhvi ärikeskuste sulgemine alates 22. detsembrist 2018 ja anti juhised äraminemiseks. „Kohalikel klientidel soovitame valida endale uus igapäevane panganduspartner. /…/ laenulepingud kehtivad senistel tingimustel edasi.”
Valikuline uurimine
Danske Banki Eesti filiaal (litsents 12.03.2008) või eelnev Sampo Pank AS (kustutati 04.06.2008) ei olnud ainus pank Eestis, mida läbisid mitteresidentide ülekanded Venemaalt, Aserbaidžaanist ja Moldovast, kuid teistest pankadest ei räägita, et vältida paanikat.
ERR avaldas 15. septembril Huko Aaspõllu intervjuu Finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleriga, kes rääkis juba 2007. aasta alguses Sampo Panga kontrollist ja ettekirjutuse tegemisest, 2012. aastal Taani finantsjärelevalve teavitamisest ja viimaks ise 2014. aastal kontrolli tegemisest, eesmärgiga piirata mitteresidentide äri. Ettekirjutus tehti juulis 2015, kui vähenemist ei toimunud. Aivar Rehe lahkus pangajuhi kohalt septembris.
Danske lekkis infot
Meediale lekkinud andmed Vene ja Aserbaidžaani raha pesumasinatest algatasid Eesti filiaali uurimise, sest küsimusi hakkas esitama Taani järelevalve. Panga dokumente saanud ajakirjandusprojekt OCCRP sai jälile 4 Suurbritannias registreeritud firma Eesti filiaali klientidele, kes aastatel 2012–2014 pesid 2,9 miljardit dollarit. Eesti meedias avaldati teave 20. märtsil 2017 ajalehes „Postimees“ ja Danske summaks oli 1,18 miljardit ning kogu skeemil 1,6 miljardit.
Rahapesu teema tõstis üles opositsiooni jäänud Reformierakond, mis tegi rahandusminister Sven Sesterile 23. märtsil arupärimise. Esitajate hulgas ei olnud uuritava perioodi rahandusministrit Reformierakonnast Jürgen Ligi (04.06.2009-03.11.2014), aga oli Maris Lauri (3.11.2014-9.04.2015).
3. aprillil leidis rahandusminister Sester, et „Finantsinspektsioon ei tegutse rahapesu asjades uurimisorganina ega ole pädev menetlema kuritegusid. Antud kaasuse puhul konkreetses küsimuses oli Eesti nn transiitriik“. Pikemalt saab lugeda 5. aprilli ajalehest „Kesknädal“ – „Reformierakond soosis rahapesu Venemaalt“ vana.kesknadal.ee/est/uudised?id=28557
Danske raport
Raporti valmimiseks kulus aastat. See käsitles aastaid 2007-2015 ning kahtlaseks peetud tehingute maht ulatus juba 200 miljardi euroni. Eesti filiaalis oli tehtud 653 kahtlase tehingu teadet. Ettearvatult jäi 87-leheküljelises raportis süü Eesti filiaali mitteresidentidega seotud töötajatele (50), kellest 8 kohta esitati ka kuriteoteade prokuratuurile. Finantsasutusel ei ole teavet, kui palju raha on kuritegeliku päritoluga. „Portfellihaldurite uurimus ei leidnud rahapesu, maksudest hoidumist või muud kriminaalset.“ Siiani pole leitud sanktsioonide rikkumist.
Danske Banki nõukogu esimees Ole Andersen käis 19. augustil 2014 Eesti filiaalis ja tema 12 slaidi hulgas oli mitteresidentide portfell kirjeldatud „kõrge tulususega“, rahapesu tõkestamist ei mainita. Teda informeeriti tegevjuhi poolt „Vene pesumasinast“ 15. märtsil 2017 ja Taani finantsjärelevalvet teavitati 16. oktoobril 2017.
Raporti lõpus on 3 lehekülge septembris 2009 tegevjuhiks saanud Thomas Borgen´i tegevuse kohta, kelle sobivust raportis küsimuse alla ei seata. Ta lahkus ametist raporti avaldamise päeval. Pank teatas raporti päeval, et loobub Eestis mitteresidentidelt teenitud umbes 200 miljonist eurost ja annetab selle loodavale sihtasutusele, mis toetab rahvusvahelise finantskuritegevuse vastast võitlust.
Danske Bank on Eestis langenud, Reformierakond ja Jürgen Ligi veel mitte.
Virgo Kruve