Juhtkiri: Teine pensionisammas vajab kapitaalremonti

Tiit Terik. Foto autor Erik Peinar, Riigikogu kantselei

Tiit Terik, Riigikogu liige (Keskerakond)

Paides tänavu suvel toimunud arvamusfestivalil oli üks põletavamaid ja haaravamaid arutelusid Keskerakonna alal „Kas päästame eakad vaesusriskist?“.  See on ka loomulik ajal, mil Eesti ühiskond vananeb ja pensionäride hulk üha kasvab.

Selles debatis osalenud erakondade esindajad tõdesid eakate keerulist toimetulekut ning pensionitõusu vajalikkust, kuid ainult Keskerakond on valmis seda erakorraliselt tegema. Pensionide väljamaksed võtavad Eestis seitse protsenti SKP-st, kuid keskmistes Euroopa Liidu riikides on see 10 protsenti ning rikkamates 12–13 protsenti.

Eestis moodustavad pensionid 40 protsenti keskmisest palgast, mis on ka rahvusvaheline soovituslik miinimum. Elatustaseme säilitamiseks peaksid pensionid olema poolteist kuni kaks korda suuremad.

Erakorraline pensionitõus on kavandatud tänastele eakatele, aga pensionisüsteem vajab suuremaid ümberkorraldusi. Paraku ei huvituta pensioniteemadest enne vahetu pensioniea saabumist. Samas  toodab tänane süsteem kindlustunde asemel pettumust.

Septembris (14.09.2018) avaldas ettevõtja Kristjan Järvan ajalehes „Postimees“ artikli teise pensionisamba kohta: „Kui kaua me püramiidskeemis raha põletamist kannatame?“. Selles ta väitis, et teine pensionisammas vähendab pensioni nii täna kui ka tulevikus. Kogumispension ehk teine sammas on kohustuslik alates 1983. aastast sündinutele, kelle palgast läheb pensionifondi kokku kuus protsenti. Sellest kaks protsenti võetakse maha inimese palgast, neli protsenti lisab riik palgalt makstud sotsiaalmaksust. Teise sambasse lisatud neli protsenti arvatakse maha inimese isiklikust esimese samba pensionist. Praeguse pensionisüsteemiga jätkamine ega isegi selle reformimine ei muuda teist sammast ratsionaalseks raha paigutamise viisiks, kirjutas Järvan.

Keskmõte: Pigem tuleks mõelda, kuidas fondides ringlev enam kui 300 miljonit eurot panna paremini tööle Eesti kasuks.

Tänaseks on debatt teise pensionisamba ümber saanud hoo sisse. Teise samba kriitikud on andnud oma panuse süsteemi paremaks muutmisse. Ma ei tahaks nõustuda väidetega, et nii pensionisüsteemi loojad ning pensionifondide haldurid kui ka sellest kasusaajad on eluliselt huvitatud praeguse süsteemi säilimisest. Pigem tuleks mõelda, kuidas fondides ringlev enam kui 300 miljonit eurot panna paremini tööle Eesti kasuks. Täna viiakse see raha Eesti majandusest välja ja pensionifondide tootlus on liialt väike. Tuleb muuta olukord, kus kipub kinnistuma arusaam pensionisamba kasulikkusest ainult pankadele ja kindlustusfirmadele.

Tänaseks on valitsus astunud esimesi samme, kuidas kohustusliku kogumispensioniga edasiminekul teha seda jätkusuutlikumaks.  Riigikogusse on jõudnud valitsuse algatatud teise pensionisamba muudatuskava, millega vähenevad fondide haldustasud ning seatakse tasud sõltuma fondi edukusest.

Eelnõu eesmärgiks on suurendada teise samba pensionifondide tootlikkust, vähendades kohustuslike pensionifondide tasusid, ja laiendada pensionifondide investeerimisvõimalusi. Lisaks lubatakse teise samba pensionifondidel teha suuremas mahus kinnisvarainvesteeringuid, mis võiks toetada ka Eestisse investeerimist.

Samas tahab Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder muuta pensioni teine sammas vabatahtlikuks, mis oleks vaheetapp, selle samba täieliku kaotamiseni. Niisuguse plaani teostumine viiks tulevased pensionärid täielikule näljapajukile, sest suur hulk tööealistest inimestest pole võimelised oma palgast iseseisvalt ja vabatahtlikult aastakümneid vanaduspõlveks säästma.

Suvisest Kantar Emori majandusolukorra-uuringust selgus muu hulgas, et endiselt ei ole oma eluga põrmugi rahul suur osa pensionäridest: kui keskmiselt hindab oma majandusseisu viletsaks kümnendik, siis pensionäride hulgas on selliseid 16 protsenti. Teise samba kaotamine kasvataks veelgi selliste eakate hulka.

Teise pensionisamba parandamine ja efektiivsemaks muutmine on üks võimalusi, kuidas me ka oma elukaare viimases järgus saaksime inimväärselt elada. Teise samba lammutamine õõnestaks seni teise sambasse kohustuslikult raha kogunud inimeste usku oma riigisse, ja see halvendaks tulevaste eakate elujärge veelgi.

 

 

3 kommentaari
  1. Sama lollus on kapitaal remont vanale kingale. 1 nädal ago
    Reply

    Sellast ei tule kunagi head.
    Ärge lootke paremat elu. Kui me majandus tõuseb ainult hindade tõusuga, trahvide tõstmisega ja inimeste lüpsmistega, ei saa pensionär kunagi kõhtu täis.

  2. Just 1 nädal ago
    Reply

    vaatasin, Tartu HLÜ pakub aastas 5,5%, Põlvas 4…5%, Tallinnas 5,5…6%. Muidugi on kõikumisi, kuid sisu jääb. Nii et kui eelarve kasvab 10%, siis oled poolest oma hoiustatud rahast ilma. Aitähh pankadele ja ühistutele!
    Nii et Tiiduke, õpi parem kuidas rahake liigub ja kus tekib ja kelle tasku kasumid lähevad, siis tule siia rahandusest rääkima. Mingit remonti pole sellele petmisele vaja, see pettus tuleb LÕPETADA! Kui inimene ise EI TAHA rikkaks saada (ka ime läbi), siis EI TOHI seda talle ka kaela määrida. Loobuge oma staalinlikest kommetest, et inimene on mänguasi, mida võib iga kell prügikasti visata.

  3. Juba 1 nädal ago
    Reply

    lehetutvustuses oli see lugu välja kuulutatud ja mõtlesin ära oodata, mida Tiidu seekord pajatab. Nüüd on selge, et rahva petmine jätkub. Tiidu ju ei oska matas isegi liita ega lahutada, korrutamisest ja jagamisest rääkimata.
    Milline pank tagab, et hoiustaja saab tagasi vähemalt 0,5% rohkem kui kasvab eelarve? Vist ainult Eriali püramiidiehitajad, neil on selleks 12% rikkakssaamiseks. Kuid see ongi püramiid, sest kui kaob tarbijate arv ja turg, siis kust see Erial raha sünnitab? Sama käib ka tänaste hoiu-laenuühistute 6…7% kasumilubaduste kohta. Sest 6% jääb eelarve kasvust maha juba 4%. See läheb selle ühistu tasku ilma mingi vaevata.
    Kui aga inimest mitte petta, siis tuleks talle kogu teenitud palk otse välja maksta. See tähendaks täna keskmiselt 2500€ PUHTALT! Sest üle poole võetakse kaudselt niigi ära. Siis aga kogutaks raha riigikassasse juba tarbimismaksuga. Ning see oleks kõigile VÕRDSE määraga. Pool läheks ostja ja pool müüja omavalitsuse arvele. Siis ei saaks Tallinn elada Ruhnu arvel ja vastupidi.
    Kuid neile terikutele seda selgeks ei tee. Ülemus käskis seda soppa loopida ja ülemuse käsku tuleb täita, muidu ei tõuse bande astmestikus. Põhjuseks taas meie vana armas AHNUS!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.