Doktor Laasik pürgib Toompeale ühiskonna valukohti tohterdama

Ortopeed Peeter Laasik töötas kaks aastat Sotsiaalministeeriumi abiministrina. õhikohaga töötab ta nüüd haigla ravijuhina männilinnas Elvas. Ta on meistersportlane maadluses ja oli ka NSV Liidu judokoondise arst. Tulevases Riigikogus soovib doktor Laasik panustada Eesti inimeste tervena elatud eluaastate pikendamisse ja rahvaarvu kasvusse. Samuti peab edasi minema haldusreformiga, muutes selle riigireformiks.

Milliseid mõtteid võiks suurde poliitikasse kaasa võtta Elva linnast ja vallast? Missugust inspiratsiooni saab sellest piirkonnast ammutada?

„Minule on Elva väga hea inspiratsiooniallikas. Leian, et suurde poliitikasse võiks Elvast ja teistestki omavalitsustest kaasa võtta kaks sõnumit.

Esiteks, omavalitsuste ühinemine on haldusreformi raames toimunud, kuid nüüd peab edasi minema riigireformiga. Kindlasti peavad suurenema omavalitsuse otsustusõigus ja tulubaas. Taristu peab kõikjal Eestis olema inimestele vajalikul tasemel; see on nii teede/tänavate korrashoid kui ka netiühendus ja kindel elektriga varustatus.

Teiseks, inimesed tulevad elama sinna, kus on olemas lasteaed, kool, haigla ja sotsiaalteenused. Seega just need avalikud teenused peavad inimeste jaoks paremaks muutuma, bürokraatiat peab olema vähem. Rääkides arstiabist ja tervishoiust on sageli juttu pikkadest järjekordadest perearstide ja eriarstide vastuvõttudele. Samas on need järjekorrad üks olulistest põhjustest, miks EMO-sse pöördutakse.

Millised on ootused riigile nende probleemide lahendamiseks?

Riik peab nende probleemidega tegelema, sest minu arvates on inimesed ja nende tervis riigi kõige olulisem vara. Praegune valitsus on viimase 10 aasta jooksul ainus, kes suurendas tervishoiu rahastamist. Järjekordade probleem on järjest suurenenud viimase 6–8 aasta jooksul; kahjuks ühe aastaga seda probleemi ei lahenda. Peab selgelt ütlema: järjekordadele lihtsaid lahendusi ei ole. Riik peab edasi suurendama rahastamist, haigekassa ja haiglad peavad edasi pingutama teenuste tõhustamisel ning inimesed ise peavad panustama oma tervisesse. Loetledes prioriteete: esmatasandi efektiivsem töölepanek, e-lahenduste kiirem rakendamine (digiregistratuur, e-konsultatsioonid).

Kuidas läheb praegu Elva haiglal? Kas teete seal ka operatsioone?

Elva haiglal läheb hästi. Oleme suutnud reformide käigus õigel kursil püsida. Olen tänulik haigla kõigile töötajatele, kes on raviasutuse heaks väga palju panustanud.

Elva haiglas on tehtud ortopeedilisi operatsioone juba paarkümmend aastat ja me oleme saavutanud patsientide seas hea kuulsuse. Kahjuks haigekassa käimasoleva hanke raames ei osutunud me valituks – hindamiskriteeriumide kallutatuse tõttu. Ei lugenud meie pikad järjekorrad, senine hea töö. Kahju, see mõjub inimestele frustreerivalt. Hetkel me otsime võimalust jätkata oma aastakümnete pikkust tegevust. Haigekassa riigihanget saab kindlasti paremini korraldada kui sel aastal.

Tartu Ülikooli olete lõpetanud spordiarstina. Mida üldse arvate Eesti rahva tervisest ja elujõust?

Mina abiministrina ja Jaak Aab ministrina algatasime 2005. aastal Eesti rahvastiku tervise poliitika dokumendi tegemise, millest sai 2008. aastaks rahvastiku tervise arengukava. Siis sõnastasime meie suure eesmärgi – tervena elatud eluaastate kasv ja rahvastiku suurenemine. Kui riigis on rohkem terveid inimesi, siis oleks, keda koolitada. Meil on ühiskonnas noori, ettevõtlikke inimesi, areneb tööstus, paraneb põllumajanduse olukord. Kui terveid inimesi napib, siis kannatavad ka teised sektorid. Vaatamata eluea pikenemisele on tervena elatud eluaastate arv viimastel aastatel kahanenud. Sellise tendentsi jätkumisel pikeneb küll inimeste eluiga, kuid pikeneb ka eakate inimeste just valus ja vaevas olevate viimaste eluaastate hulk. See ei ole hea.

Millised on hooldekoduteenuste hetkeseis ja tulevikuväljavaated? Või tuleks hoopis rohkem keskenduda koduhooldusele?

Iga inimene soovib olla oma kodus niikaua kui võimalik. See on selge. Kui on võimalik, siis nii peabki olema. Sellepärast vajavad koduhooldus ja -õendus edasiarendust. See teenus peab olema kvaliteetselt kättesaadav mitte ainult linnades, vaid ka maal, kus talude vahel palju kilomeetreid. Samas, kui inimene ei saa ise oma igapäevaste tegemistega hakkama, siis peab olema kättesaadav taskukohane koht hooldekodus.

Elvas on elanud läbi aegade rohkesti teadlasi ja loomeinimesi. Näiteks maailmakuulus keemik, sünteetilise kautšuki leiutaja Ivan Kondakov, kirjanikud Hugo Raudsepp ja Jaan Kärner, näitleja Leopold Hansen. Elvalane on ka kirjanik Ain Kaalep. Kuivõrd võiks tänane Elva olla kodulinnaks haritlastele, kes töötavad Tartus?

Elvas on elanud ja elab ka praegu palju haritlasi. Elva tulubaasist moodustavad suure osa maksud, mis tulevad Tartu Ülikoolist ja Kliinikumist. Seega on Elva haritlastele, teadlastele, arstidele atraktiivne elukoht.

Kui atraktiivne elukeskkond on Elva vald noortele?

Tartu ümbruse n.ö. kuldne ring on laienenud juba 20–30 kilomeetrile. Aastaid tagasi toimus elurajoonide arendus Tartu linna vahetus ümbruses – Luunja, Ülenurme, Tartu vald. Praegu on hakatud rajama kodusid ka kaugemale, näiteks Elva valda. Kaugus Tartust pole probleem, sest meil on päris hea bussi- ja rongiühendus. Kindlasti saab seda paremaks teha, näiteks tasuta bussiliiklus on ennast hästi õigustanud. Elvasse elama asumist on mõjutanud korralik infrastruktuur, mis ei tähenda ainult kanalisatsiooni ja vett, vaid ka lasteaeda, kooli, gümnaasiumi. Nende teenuste kättesaadavus on noortele peredele väga oluline. Kui Elvasse kolivad koos nooremate inimestega nende eakad vanemad, saavad nad siinsest haiglast arstiabi.

Kui huvitavaks prognoosite järjest lähemale jõudvaid Riigikogu valimisi?

Loodan, et valimiseelsed debatid on sisukad ja huvitavad ning et arutletakse sisuliste probleemide üle. Ei tohi minna isiklikuks, ei tohi minna üle võlli …

Asjalike arutelude üle on ainult heameel. Populism ei vii aga asja edasi. Kandidaatide üle otsustage rohkem nende seniste tegude, mitte aga lubaduste järgi.

Küsis Jaan Lukas

5 kommentaari
  1. Kas 10 kuud ago
    Reply

    Peeter vastaks sellisele küsimusele, kuidas TEMA suhtub altkäemaksudesse nn katuserahade nime all? Et pole vaja mingit toimivat süsteemi, parem juba raha jaotada riigikogulaste vahel laiali, et siis nemad vastavalt oma MAITSELE annavad armuande “ärge siis valimisel mind unustage!”. On ju konservandidki muidu väga eestimeelsed aga kui läks katuserahade jaotamiseks, siis püüavad kõik seda õigustada, et oksele ajab.
    Kui vaatan praegu lehel ettetulevaid tegelinskeid – Šokmani Voloodja, Tuusalaulu Maarika, Neegri Aadu, Mäki Janek, Raidali Jaanus, Jufereva-Skuratovskaja Maria – siis nemad küll tahavad rahva rahaga sahkerdada nagu konservandidki ning neilt pole mõtetki pärida. Või lähtub ka Peeter põhimõttest, kui juba teised varastavad, kuidas siis mina saan AUS olla?

  2. Aivar 10 kuud ago
    Reply

    Järjekordsel klounil sai töötegemisest villand, ronis suurele palgale sooja õhku suust välja ajama. “Me armastame tööd, kuid ei tee seda…”(sovjetiblatnoide omaaegne lauluke)

    • Nii 10 kuud ago

      see on, et ehkki tohtreid on vähe, kipuvad need vähesedki oma töölt soojemale kohale. Riigikogu on siiski selline koht, mis peaks olema asjatundjatele lausa keelatud. Seal võivad koos käia aega surnuks löömas sellised elukutseta tüübid nagu Maarika ja Heimar. Nemad küll elus midagi kasulikku ei suuda teha ega luua, las siis istuvad seal.

  3. Miks 10 kuud ago
    Reply

    ma arvan, et tavalise ja õigusteta pastakajälgijana suudab mäeotsas iga arst palju vähem korda saata kui kuskil haiglas? Ning kas siis keskbande ninamehed üldse ei kuula, kui Peeter teeb otse ettepaneku Jurkale ja kambale? Mida teab aga Peeter tuumatehnikast, merendusest, sõjandusest, lennundusest, maksudest (peale selle, et rahvast tuleb rohkem röövida)? Milleks siis minna sinna veel üheks narriks juba tuntute põlatute kõrvale?
    Äkki oleks mäeotsa vaja ka sellist arhitekti, kes selgitaks, kuidas ehitada köstrile kartulikuhja? Ja seda kõik need 4 aastat.

  4. Endise 10 kuud ago
    Reply

    elvakana ootan Petsilt KINDLAT ajakava, millal ja kuidas laste arvu naise kohta tõsta. Kui palju aastal 2020, 2021, 2022 ja 2023? Kui lapsi sünnib aastal neil aastail naise kohta 1,75, 1,85, 1,95 ja 2,05, võib Pets oma ülesande täidetuks lugeda. Siis saab Petsi aeg otsa ja edasine teda ei huvita. Kuid ma tahan ka teada saada, kuidas Pets mõtleb oma populismuse (sest see umbluu, mida ta verise vahuna välja ajab, ka umbluu on) eest VASTUTADA? Kas maksab tühjade lubaduste ja tühja töö eest raha rahvale tagasi või põrutab soojale rannale palmi alla nagu sünnilt poliitilisele petisele kohane?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.