Ratas Vilniuses: Balti riikidele soodsa EL-i eelarve saavutamiseks peame tegutsema koos ja seadma realistlikke eesmärke

Vilnius, Leedu, 17. detsember 2018 – Peaminister Jüri Ratas arutas täna Vilniuses kohtumisel oma Leedu ja Läti ametikaaslaste Saulius Skvernelise ja Māris Kučinskisega kaitse- ja julgeolekuküsimusi, arenguid Rail Balticu projektiga, ühiseid prioriteete EL-i eelarves 2021-2027, olukorda Ukrainas, kellakeeramise küsimust ning muid Balti koostööle tähtsaid teemasid.

Oma ühisavalduses rõhutasid peaministrid, et järgmine Euroopa Liidu pikaajaline eelarve peab vastama EL-i arengu eesmärkidele, ning vaatamata Ühendkuningriigi lahkumisele ei tohi 2021-2027 eelarve maht olla väiksem, kui jooksva perioodi oma.

Ratas märkis, et eelarvevaidlustes võivad ka sarnaste vaadetega riikide seisukohad olla piisavalt erinevad. Seda tähtsam on Baltimaade tihe koostöö. „Kolme Balti riigi erihuvi on põllumajanduse otsetoetuste kiirem ühtlustamine. Seda nõudsid eelmisel nädalal Brüsseli tänavatel ka meie põllumehed. Üheskoos seisame ka selle eest, et ühtekuuluvuspoliitika vahendite mahu langus oleks sujuvam, et meil oleks jätkuvalt võimalik piisavalt investeerida ühiskonna ja digitaristu arengusse, tootlikkuse kasvu ning parandada Balti riikide ühenduvust ülejäänud Euroopaga,“ ütles Ratas. Samas peab tema sõnul soodsa tulemuse saavutamiseks säilitama eelarve läbirääkimistel realistliku vaate. „Lõpuks peavad kõik kompromisse tegema. On väga oluline mitte tõsta ootusi nii kõrgele, et neid on võimatu täita,“ toonitas peaminister.

Kolme riigi valitsusjuhid arutasid Rail Balticu projekti elluviimist ja rõhutasid, et oluline on tagada sellele tõhus toetus Euroopa Ühendamise Rahastust ka järgmises eelarveperspektiivis. „Peame jätkama jõupingutusi projekti elluviimise kiirendamiseks, et ära kasutada juba eraldatud vahendid, olla edukad rahastu lisavoorudes juba enne 2021 aastat ja ka järgmisel eelarveperioodil,“ sõnas Ratas ja lisas, et Eestis sõlmib tõenäoliselt esimese suurema ehituslepingu juba 2019. aasta alguses.

Julgeoleku arutelu käigus kinnitasid peaministrid pühendumust transatlantilisele koostööle ning rõhutasid vajadust tõhustada NATO tugevdusvõimet.  Kohtumisel tõsteti esile küberkaitsekoostöö olulisust ning lepiti kokku, et üheskoos võideldakse aktiivsemalt desinformatsiooni vastu ja parandatakse inimeste meediakirjaoskust, mis aitab kasvatada ühiskonna vastupidavust kaasaegsetele ohtudele. „Omavaheline küberkaitse koordinatsioon teeb meid liitlastele veelgi atraktiivsemaks partneriks ning tugevdab iga riigi vastupanuvõimet,“ ütles Ratas. „Tuleb jätkuvalt levitada sõnumit, et rahvusvaheline õigus kohandub ka küberruumile,“ lisas ta.

Ühisavalduses mõistsid Eesti, Leedu ja Läti peaministrid otsustavalt hukka Venemaa agressiooni Ukraina laevade vastu Aasovi merel, kutsusid Venemaad üles viivitamatult vabastama Ukraina mereväelased ja laevad ning rõhutasid, et rahvusvaheline üldsus peab kasutama kõiki vahendeid seismaks vastu rängale rahvusvahelise õiguse rikkumisele, kaasa arvatud täiendavad sanktsioonid.

Peaministrid toetasid kellakeeramise lõpetamist Euroopa Liidus ning leppisid kokku, et koordineerime oma tegevusi ja jätkame konsultatsioone, et Eesti, Läti, Leedu ja Soome jääksid samasse ajavööndisse.

Peaministrite Nõukogu on Balti Ministrite Nõukogu kõrgeim organ. BMN on loodud 1994. aastal kolme riigi valitsustevahelise koostöö järjepidevuse tagamiseks. BMN teeb otsuseid konsensusega ning need on kolme riigi jaoks siduvad. 2019. aastal juhib Balti koostööd Läti.

1 Kommentaar
  1. Minge 3 kuud ago
    Reply

    aga kerjama, kõik 3 koos. Tamme Tarmo juba läks.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.