Simson: Tallinna ringraudtee tegelik vajadus on välja selgitamata

Rail Baltic

Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul ei saa kaubarongide Tallinnast mööda juhtimiseks plaanitava ringraudtee projekteerimisega alustada, kuna sellele eelnevad planeeringu etapid on läbimata ning tegelikud vajadused välja selgitamata.

“Tallinna kesklinnast ohtlike kaupade väljaviimine on kahtlemata väga oluline, kuid mitte Rail Balticu raudtee projekteerimise ja rajamise ilmselge osa. Mõistame, et juhul, kui Tallinna ümbersõiduraudtee ning Rail Balticu raudtee hakkaksid osaliselt paiknema koridoris paralleelselt, oleks arukas need ka sama põhiprojektiga lahendada,” kirjutas Simson vastuseks Harjumaa omavalitsuste liidu, Eesti Raudtee ja Paldiski Ettevõtjate Liidu pöördumisele.

Simson juhtis tähelepanu ka asjaolule, et praeguseks pole ümbersõiduraudtee konkreetne asukoht mitte ühegi planeeringuga paika pandud.

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ on see kaardistatud kahe trassialternatiivina, kus põhjapoolne trass jääks Ülemiste järvest põhja poole ning lõunapoolne trass kattuks osaliselt paralleelselt Rail Balticu koridoriga.

“Samas on öeldud ka, et täpne ümbersõiduraudtee trassi asukohavalik tuleb leida täpsema planeeringuliigiga. Seda ei asenda ei Harju maakonnaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” koos hiljuti valminud eelprojektiga ega AS Eesti Raudtee 2018. aastal tellitud ümbersõiduraudtee eskiisprojekt,” märkis Simson.

Ministri sõnul on ümbersõiduraudtee eskiisprojektis arvestatud vaid kaubarongide, mitte regionaal- või reisirongide liikumisega ning projektkiirusega 80 kilomeetrit tunnis, mis tähendab, et lisaks trassialternatiivide kaalutlustele, keskkonnamõjude hindamisele ja muule planeerimisseadusega ette nähtule on vajalik eelnevalt lahendada ka reisirongide peatuskohad, juurdepääsud ja kavandada reisirongide atraktiivsust ning konkurentsi, võrreldes autoga liikumisele, pakkuv projektkiirus.

“Vähem oluline pole ka see, et täpsema planeeringu koostamise ning selle avalikustamise protsessiga kaasneb ka kohalike elanike ja teiste asjasse puutuvate isikute kaasamine. Nendel põhjustel ei saa me praegusel hetkel rääkida ka ümbersõiduraudtee projekteerimisest, kuna sellele eelnevad planeeringu etapid on läbimata ning selle tegelikud vajadused välja selgitamata,” tõdes majandus- ja taristuminister.

Kadri Simsoni juhitav valitsuse transiidikomisjon arutas septembris Eesti Raudtee tellitud eskiisprojekti ringraudtee teostatavuseks ja ehituseks, lisaks tutvustas Eesti Raudtee juht Erik Laidvee komisjonile ka raudtee strateegilise plaani tegevuskava ja eesmärke.

Laidvee sõnul on mõistlik juba praegu panna paika kava Tallinna ringraudtee väljaehitamiseks, et kaubaveod raudteel näiteks Paldiski sadamast lõuna suunas ei peaks toimuma läbi Tallinna kesklinna ja Kopli raudteejaama.

BNS

5 kommentaari
  1. Annan 9 kuud ago
    Reply

    Katale täiesti tasuta nõu. Tooge Soomest töötuid mutukaid siia tööle, las eurorahadega makstakse kinni. See raudteeehitus sobib ka erialata ja muidu ullikestele küll. Lapaata kätte ja las ajavad hunnikuid käsitsi laiali. On töö ja raha. Samuti tuleks meil lõpetada laiskade töötute abirahadega pilpa peal hoidmine, las töötavad raudteeehitusel omale elatist. Kaob ka tööviha ning hiljem on võimalik neid ka mujal rakendada. Niigi palju meil koristada, varemeid sotsajast küllaga silma häirimas. metsad on räissi täis ja metsateed korrast ära. Las töötud töötavad.

  2. Vaatasin 9 kuud ago
    Reply

    kaarti, kustkaudu võiks kulgeda raudtee Paldiskist Reilpeldikuni. Ilmselgelt sobiks raudtee Keila ja Saue vahelt Valingu kandist otse Kiisa või Vilivere peale. Kui vene tsaar ehitas hobustega Sankt-Peterburgist Paldiskisse raudtee mõne aastaga, siis miks meil 21. sajandi tehnikaga ei saada selle jupikesega hakkama mõne kuuga? MA EI SAA ARU!

  3. Andrus 9 kuud ago
    Reply

    Tallinna linna seisukoht 21.septembril 2018, et koos Rail Balticuga ringraudtee rajamine on äärmiselt vajalik:
    „Tallinna Linnavalitsus on korduvalt oma varasemates kirjades rõhutanud, et koos Rail Baltica raudtee kavandamisega saab ja tuleb lahendada ka Tallinna ümbersõiduraudtee ehk ringraudtee ehitamise küsimus, mis on vajalik nii Tallinna linna pikaajalisest arengust lähtuvalt ja linna siseste riskide vähendamiseks (Ülemiste ja Kopli kaubajaamad) kui ka Paldiski sadamate arenguks. Ülemiste kaubajaam, mille manööverdusteed põimuvad Rail Baltic raudteejaamaga ei ole kohane ega ohtu lahendus.

    Rail Baltica väljavalitud trassivariant võimaldab igati arvestada Tallinna lõunapoolse raudtee möödasõiduga, tagades raudtee ehitamise võimaluse valdavas enamuses vajalikust ulatusest. Tallinna möödasõiduraudtee trass on planeeritud maakonnaplaneeringuga kogu ulatuses, mis loob head eeldused raudtee projekteerimiseks. Teist asukohta ringraudteele võimalik leida ei ole. Kui aga peaks juhtuma, et Rail Baltica raudtee projekteerimisel ringraudteed ei projekteerita ja konkreetsete tehniliste ja ruumiliste tingimustega ei arvestata, muutub praegu lihtsalt teostatav ringraudtee ehitamine sisuliselt võimatuks, sest Euroopa kaasfinantseerimisel rajatud töötava infrastruktuuri hilisem ümberehitamine on tehniliselt oluliselt keerukam ja kulukuselt ebamõistlik. Seetõttu on äärmiselt vajalik projekteerida koos Rail Baltic raudteega ka Tallinna ringraudtee koos juurdepääsudega arvestades reisirongide liiklusega.“
    Täpsemalt saab lugeda siit: http://adr.rik.ee/mkm/dokument/5986708

  4. Andrus 9 kuud ago
    Reply

    Minister Kadri Simson kirjutas juba 27.juulil 2017 MKMi kirjas Tallinna linnale:
    „Samas ei peaks Paldiski-suunalised kaubaveod lühikeses perspektiivis läbima Tallinna kesklinna ja Kopli kaubajaama ning kaubamahtude suurenemisel ka RB ühisterminali. RB trass külgneb Lagedilt kuni Tammemäe külani koridoriga, mis on Harju 2030+ maakonnaplaneeringu ja Eesti 2030+ üleriigilise planeeringuga ette nähtud 1520mm Tallinna ümbersõidu raudteeks, et Paldiski-suunalised kaubaveod saaks liikuda ümber Tallinna. Plaanime leida rahastamisvõimalusi Paldiski suuna paremaks ühendamiseks Euroopa Liidu 2021+ rahastamise eelarveperioodil ning pikemas perspektiivis ka Tallinna ringraudtee arendamiseks.“
    Täpsemalt saab lugeda siit: http://adr.rik.ee/mkm/dokument/5387623

  5. Kipun 9 kuud ago
    Reply

    Kataga sama meelt olema. Jutt ju ainult Paldiski sadamast ongi, see aga on tavamõistes siiski VÄIKEsadam. Ning Paldiski sadam tuleks ohtlikele kaupadele hoopis kinni panna. Maardus on söekai kuulu järgi tegutsemisvaba, sest vankad sütt enam ei vea ja tulevikus pole ka meil seda vaja. Järelikult tuleks see söekai ümber ehitada muuks otstarbeks. Ning mitte pikaajaliseks ohtlike kaupade ladustamiseks, vaid ajutiseks ümberlaadimiskaiks.
    Samuti on meil võimalus ohtlikke kaupu laadida Sillamäel. Meri on seal sügav, tööjõud olemas, raudtee samuti.
    Paljassaare sadam aga peab kuuluma ainult ohututele kaupadele, neid võib vabalt vedada raudteel aeglaselt liiklusvabal või -hõredal ajal.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.