Pensionitõusus on Keskerakonna prioriteet

Jaak Aab, Keskerakond, endine sotsiaalminister

Selle aasta aprillis toimus viimase kümne aasta suurim pensionitõus – keskmiselt 7,6%. See jätab pensionäridele rohkem raha kätte ja parandab toimetulekut. Üldiselt võib öelda, et Eesti majandusel läheb hästi – palgad ja eksport kasvavad. Valitsuse otsused tulumaksuvaba miinimumi tõstmisel ja majanduse elavdamisel toetavad majanduskasvu. Oleme jõudnud olukorda, kus saame julgelt öelda, et oleme õigel kursil.

Igasugune pensionitõus aitab inimeste paremale toimetulekule kaasa, kuid me ei saa praeguse olukorraga veel rahule jääda. Ringi käies ja inimestega suheldes jääb ikka silma, et tehtud ei ole piisavalt. Pensionid pole viimase kümne aastaga üldise palkade ja hindade tõusuga sama jalga käinud. Pigem vastupidi – toimunud on ebavõrdsuse süvenemine. Kuigi üldised sissetulekud tõusevad, on jätkuvalt probleem Eesti inimeste majanduslik ebavõrdsus. Eesti Gini koefitsient on rahvusvaheliselt üks kõrgemaid, mis näitab, et Eestis on sissetulekute erinevus väga suur. Alates 2010. aastast on sissetulekute ebavõrdsus pidevalt kasvanud, nii et aastaks 2014 sai Eestist sissetulekute kõige suurema ebavõrdsusega riik Euroopa Liidus. See tähendab, et suur osa rahvastikust töötab madalapalgalistel ja väheseid oskusi nõudvatel töökohtadel. Samuti seda, et pensionärid saavad väga väikest pensioni ja toetustest elavad inimesed väikesi toetusi.

Praegune valitsuskoalitsioon on astunud mitmeid samme eakate toimetuleku parandamiseks. Pensionireform, mis riikliku pensioni esimeses sambas suurendab tööaasta ja vähendab palga suuruse mõju, on suunatud tulevikus pensionide solidaarsemaks muutmisele. Laste arvestamine tööstaaži, hambaravihüvitis ja üksiku pensionäri toetus on vaid mõned positiivsed näited. Kehtima hakanud täiendav soodustus suurte ravimikuludega inimestele võimaldab oluliselt kokku hoida. Suuremad ravimikulud puudutavad just eakaid inimesi.

Päevakorras on kindlasti ka pensionide tõstmine lähitulevikus. Olen jätkuvalt seisukohal, et lisaks indekseerimisele on vajalik erakorraline pensionitõus, mille osas loodan väga kõigi erakondade ühist tahet ja ka teemapüstitust valimisplatvormides. Enamiku eakate inimeste suhtelisest vaesusest välja toomiseks on vaja ligemale 20-protsendist erakorralist pensionitõusu. Keskerakond läheb 2019. aasta Riigikogu valimistele taotlusega tõsta pensione 2020. aastal keskmiselt 100 eurot. See võimaldaks enamiku pensionäride sissetuleku kasvu üle suhtelise vaesuse piiri.

Pensionitõus läheb maksma suurusjärgus 250 miljonit eurot. See ei ole võimatu ülesanne, oleme seda teinud varemgi. Viimati tõsteti Eestis pensione erakorraliselt aastatel 2005–2007, kui Keskerakond oli valitsuses. Pensionitõus oli siis ligi 40 protsenti. Kui seda ei oleks tehtud, oleksid pensionid praegu 100 euro võrra väiksemad. Praegu moodustab keskmine netopension keskmisest netopalgast 40 protsenti. Erakorraline pensionitõus parandab seda suhtarvu, aga tulevikus võiksime võtta sihiks minimaalselt 50 protsenti. See tähendab, et keskmine pension oleks pool keskmisest tööealise inimese sissetulekust.

Pärast seda, kui Keskerakond käis välja oma taotluse pensionitõusu osas, püüdis ka Reformierakond sellel teemal pildile saada, lubades 200 eurot tõusu nelja aasta jooksul. Kui aga veidigi süveneda arvudesse, tuleb välja, et sellist tõusu tegelikult ei lubata. Nimelt loodab Reformierakond jõuda selleni tavalise iga-aastase indekseerimisega, mis lihtsalt pole võimalik. Selle saavutamiseks peaks neli aastat järjest olema majanduskasv 6-7 protsenti. Kõigi rahvusvaheliste ekspertide hinnangud ennustavad lähiaastateks mitte rohkem kui 3%-list SKP kasvu. Ehk see lubadus kuulub samasse klassi nagu Ansipi lubadus viia Eesti viie rikkama riigi hulka Euroopas.

Keskerakonna erakorralist pensionide tõstmise plaani on juhtivad reformikad teravalt kritiseerinud. Täpsem arvutus, Keskerakonna ja Reformierakonna pensionitõusu lubaduse võrdlus on toodud artiklile lisatud tabelis.

Eestis kulutatakse pensionidele ca 6 protsenti SKP-st, arenenud Euroopa riikides 10–12 protsenti. Meil moodustab tööandja pension väga tühise osa pensionide kogusummast. Euroopas on see üks suurimaid pensionide allikaid. Küll on aga tööandjate maksed pensionifondidesse seal vabastatud enamiku maksudest. Ka Eestis tuleks liikuda samas suunas.

On väga hea, et oleme teinud pensionisüsteemis muutusi, mis suunatud tulevikku tagamaks eakate toimetulekut. Kuid me ei tohi unustada praeguseid pensionäre. Need inimesed on oma elutöö teinud, aidates kaasa meie riigi ja meie kõigi heaolu tõstmisele. On meie ülesanne neid inimesi ja nende panust väärtustada suurema pensioniga ning parema toimetulekuga nüüd ja lähemas tulevikus.

Kui Eesti valija annab meile mandaadi osaleda järgmises valitsuses pärast Riigikogu valimisi 2019. aasta märtsis, on pensionitõus kindlalt meie prioriteet…

1 Kommentaar
  1. Kuule 10 kuud ago
    Reply

    Jaaguke, jäta juba oma möga! Mis sest et valimine tulemas ja siis valetatakse tavaliselt enam.
    Mida loevad need eurokesed, kui inimese ostuvõime ei kasva? Kas Jaaguke suudab tagada, et et inimese ostuvõime kasvab aastas kasvõi 2%? Eu siida. Sest kui raha väärtusetustub ja elu muutub kallimaks rohkem, siis ollakse parimal juhul samal vanal tasemel. Miks pole ükski bande lubanud, et igaühe sissetulek (selle sees on ka elatisrahad lastele, santidele ja surmaeelikutele) kasvab 0,5% rohkem kui eelarve? Sest teatakse ette, et seda täita ei suudeta. Nii ongi kergem lollikesi petta mingi ühekordse ehk sidumata altkäemaksuga nagu ENSV-s anti mingi päeva puhul 10 rubla lisa ja inimesed olid õudselt õnnelikud ja tänasid parteid ja valitsust, et see hoolitseb nende eest.
    Ja kui kellegi palk ongi mingite aastate vältel kasvanud 10 korda, kas ta siis nüüd sööb päevas 10 suppi, 10 praadi ja joob 10 pudelit viina? Või loeb päevas 10 paksu raamatut? Või magab 10-s voodis nii, et iga poole tunni tagant peab uude voodisse kolima?
    Nii et jätke oma umbluu ja vaadake elule otse otsa.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.