Tehisintellektuaalse ajastu saabumine

Andres Laiapea

Lõppeval aastal toimunud arengutele tagasi vaadates jääb silma üks oluline faktor, mis tänapäeval ühendab üha suuremat hulka poliitilisi protsesse: algoritmide võim. Seda võib nimetada ka tehisintellektuaalse ajastu saabumiseks.

Paari nädala eest toimus Valges Majas tehnoloogiahiidude tippjuhtide kinnine nõupidamine (esindatud olid Microsoft, Google, IBM ja teised sama suurusjärgu tegijad), kus arutati tulevikutehnoloogiatega seonduvat. President Donald Trump astus ürituselt läbi alles selle lõpus ja rääkis USA meediasse lekkinud info kohaselt hoopis kaubanduspoliitikast, kuid kunagine USA välisminister ja riiklik julgeolekunõunik Henry Kissinger jagas oma hirme seoses tehisintellektiga.

Tänavu 95-aastaseks saanud Kissinger on aktiivsest tegevpoliitikast küll juba ammu loobunud, aga omab silmapaistva avaliku intellektuaalina sellele jätkuvalt märkimisväärset mõju. Samuti kohtub ta aeg-ajalt kõrgete riigitegelastega nii Washingtonis kui ka Pekingis ja Moskvas, jagades nendega oma autoriteetseid vaateid maailma asjadele.

Kui kaitseminister Jim Mattis, kes kuulub USA praeguse administratsiooni tervemõistuslikumasse tiiba, saatis mais presidendile memo, milles selgitas vajadust luua riiklik strateegia tehisintellektiga tegelemiseks, tsiteeris ta lõpetuseks just Kissingeri ja lisas koopia ajakirjas The Atlantic ilmunud pikast artiklist “How the Enlightenment Ends“, milles Kissinger leiab, et inimühiskond ei ole täna filosoofiliselt ega intellektuaalselt valmis tehisintellekti esiletõusuks.

Pole kindel, et Trump ise seda artiklit luges (väidetavalt ei pea ta igasuguste taustamaterjalidega, eriti pikkade tekstidega, tutvumist oluliseks), kuid tema administratsioon on hakanud vaikselt tegutsema.

Pentagon peab teemat oluliseks

Juhtivat rolli mängib selles vallas, nagu uute tehnoloogiatega seotud küsimuste puhul juba tavaks, kaitseministeerium. Pentagon teatas juunis, et loob vastava tegevuse koordineerimiseks eraldi keskuse (Joint Artificial Intelligence Center).

Avalikele allikatele tuginedes on sellises suuresti salastatud sfääris toimuvast tervikpilti kokku panna muidugi raske. Info jookseb kokku väikeste kildude kaupa. Teave kaitseminister Mattise memo kohta, näiteks, jõudis avalikkuse ette alles augustis, kui sellest kirjutas ajalehe New York Times tehnoloogiakorrespondent Cade Metz. (Tema artikleid soovitan lugeda kõigil, keda huvitavad tehisintellekti ning muude uute tehnoloogiatega seotud arengud.)

Tuginedes asjaga kursis olevale allikale, kellel ei olnud luba sellest avalikult rääkida, teatas Metz, et kaitseministeerium tahab suunata järgmise viie aasta jooksul uuele keskusele kokku 1,7 miljardit dollarit. Küllaltki kaalukas summa. Umbes 1,5 miljardit eurot ehk enam kui 13% Eesti järgmise aasta riigieelarvest. See näitab teema olulisust sealsete kaitseplaneerijate jaoks.

Kissingeri silmis on tehisintellektiga seoses üheks murekohaks samas just autonoomsed relvad, mille kasutamisel võivad olla ettearvamatud tagajärjed maailmas, kus masinad peavad hakkama vastu võtma eetilisi otsuseid. “Kõik, mida ma saan teha nende väheste aastate jooksul, mis mulle on jäänud, on neid teemasid tõstatada,” ütles ta juulis ajalehele Financial Times antud intervjuus. “Ma ei teeskle, et mul on olemas vastused.”

Pärast seda, kui ajakirjas The Atlantic ilmus tema murelik artikkel, olid paljud entusiastid süüdistanud Kissingeri asjatundmatuses ja tehnofoobias. Kuid tema soovituseks ei olnud tegelikult ludiitlik masinate lõhkumine. Vastupidi: Kissinger leidis, et saabuv tehnoloogiline murrang on vältimatu, teised riigid (nimetamata, kuid pidades eelkõige silmas Hiinat) on teinud tehisintellekti arendamisest olulise riikliku projekti, ning ka USA peab hakkama sellele tõsiselt tähelepanu pöörama, et mitte jääda tulevikus hätta.

Paljud inimesed on sügavalt mures

Just hirm selle ees, millist ohtu võivad hakata inimestele kujutama autonoomsed relvad, oli aga ka põhjus, mis viis tuhanded Google’i töötajad tänavu ühinema protestikirjaga ettevõtte osalemise vastu projektis “Maven“. See on pilootprojekt tehisintellekti kasutamiseks, et tuvastada selle abil droonide sihtmärke, mis allkirjastati USA kaitseministeeriumiga eelmise aasta septembris. Avalikkust sellest ei teavitatud. Kui info asjast veebruaris Google’i tavaliste töötajateni jõudis, pani see aga häirekellad helisema. Kümned inimesed lahkusid protesti märgiks töölt.

Juunis teatas Google, et kui praegune leping kaitseministeeriumiga tuleval aastal läbi saab, seda enam ei pikendata. Google’i tegevjuht Sundar Pichai avaldas rea põhimõtteid, millest ettevõte tehisintellekti arendamisel ja rakendamisel edaspidi juhindub. Üks neist on hoidumine selliste relvade või muude tehnoloogiate kallal töötamisest, mille peamine eesmärk või rakenduslik otstarve on tekitada või otseselt aidata tekitada viga inimestele.

Olulisi eetilisi probleeme tõstatas hiljuti e-riigi juhtimiskonverentsil “UX tulevikku” esinedes ka meie president Kersti Kaljulaid. Tema ei rääkinud küll sellest, et tehisintellekt võib hakata kujutama endast ohtu inimestele, vaid vaatas asja hoopis teise nurga alt.

Kes kaitseks roboteid inimeste eest?

Kaljulaidi arvates on jõudnud kätte aeg hakata rääkima tõsiselt sellest, mida inimesed robotitega teha võivad. “Kuidas me neisse suhtume? Kuidas me neid kohtleme? Kuidas see, kuidas me nendega suhtleme ja neid kohtleme, mõjutab meie omavahelist ühiskonnana toimimist?” rääkis ta.

“Veel keerulisem küsimus minu jaoks on see, oletame, et meil on inimnäolised, inimkujulised robotid, mida nendega teha võib?” küsis president. “Kas need on asjad, mis on inimene-inimese suhetes? Mõtleme kasvõi seksuaalsuhetele lastega. Kui meil on selline robot, siis see on ju masin! Mida võib? Mida ei või? Need on väga keerulised küsimused ja ma panin need praegu enda jaoks kõige valusamasse nurka.”

“Leebemates väljendites on see kogu aeg olemas,” lisas ta samas. “Kas teda võib lüüa? Kas teda võib jalaga lüüa? Kuidas hakkab meid mõjutama see, mida me teeme robotitega, endi keskel? Meie suhtumist teistesse inimestesse?”

President tõstatas väga tõsise teema, kuid sai kaela irvitavate kommentaaride laviini, sest klikimeedia, mis üritab koguda “löövate” pealkirjade abil võimalikult palju klikke, kajastas tema sõnu meelevaldselt moonutades. Mingit tõsist arutelu ei järgnenud.

Seegi on üks näide algoritmide võimust, mille mõjul poliitiline debatt kipub taanduma lööklausete pildumiseks ja pealiskaudseks teravmeelitsemiseks, muutes inimesed kergeks saagiks tehisintellektile.

Võib-olla võib inimkonna praegust olukorda tõesti võrrelda, nagu seda tegi Kissinger, inkade omaga hispaanlaste saabumisel?

7 kommentaari
  1. to UNISTAJAD 10 kuud ago
    Reply

    Ma kahtlen, kas tehisintellekt üldse kunagi tundma hakkab.
    Mõte on tegelt elu jooksul kogetud tunnete tunnetuste kogumist kujunenud alateadvuses säilitatud ja kokku viidud nn. tundeotsus =tundetasandil säiluv kokkuvõte-otsus = südametunne. Selle alla kuulub ka südametunnistus. Puutudes kokku mingi keskkonnaga, olukorraga, probleemiga vallandab emotsioon sellesama tundeotsuse ja toob ta teadvusesse – sünnib Mõte.
    Kuid ka mõte omakorda võib tekitada tundeid, uusi tunnetussoove ja analüüsida neist saadut nii teadvuse kui alateadvuse tasandil.
    Tehisintellekt saab oma programmid =mõtted,reeglid, sünteesialged-võimalused programmeerijalt. st. kellegi teise läbielatust sündinud mõtet-programmi-reageerimisviisi /neid kõiki aitab muidugi läbi viia ajukeemia inimesel ja elektroonika või ka leiutatud ajukeemia tehisintellektil/. Ka erinevate programmeerijate mõtteid-programme. Aga ta pole kunagi elanud läbi tunnetega /kuigi tunnetus võidakse talle anda-nägemine,kuulmine jms./ta pole ise kunagi loonud eneses nn.tundeotsuseid. Seega ka mõtted ja programmid,mis tal on ei saa tundeid tekitada. Need on analüüsid programmeerijate /lisaks veel erinevate/ tundeotsuste alusel tekkinud mõtetest-programmidest-reeglitest. Ta on analüüsiv masin. Infot töötlev masin. Reegleid järgiv masin. = TUNDEID POLE. Tunnetus on analüüsi tasandil ja programmeeritud meelte tasandil.,mis kaasatakse analüüsi ja infotöötluse protsessi ,mitte ei saa tunneteks.
    MIS SIIS MUREKS ??? Sest kaitsma peab ikkagi olendit, Elavat, kes tunneb,sest et tunneb. Sest TUNNE on see, mis nagu SÜDAMETUNNE ka SÜDAMETUNNISTUS ÜHENDAB MEID UNIVERSUMI TUUMAGA – JUMALAGA.
    Inimest kui looma.
    Kui kardetakse, et tehisintellekt hakkab kord inimsugu valitsema, siis on see inimsoole paras ! Valitsetakse neid tundeta südametundeta südametunnistuseta – nagu nemad valitsevad jultunult teiste ELUSOLENDITE üle.
    Tegelema peaks ehk REAALSE ELU PROBLEEMIDEGA, mitte ULMEGA. SEST NAD ELAVAD PRAEGU JA TUNNEVAD PRAEGU KÕIKJAL MEIE ÜMBER.

    • Tehisaju 10 kuud ago

      on võimalik vaid siis, kui ta on oma olemuselt SÜLTJAS (nagu meiegi aju) ning ta on suuteline tegema üht lollust teise otsa (nagu valida pukki samad petised nagu seni). Kui aju vigu EI TEE, siis pole ta enam ISEMÕTLEV ega LOOMEvõimeline. Nii et mis tahes väärakas tehisaju on olemuselt inimese ORI. Mis aga ei tähenda tema pidevat kuuletumist, vaid rikki minnes võib ka vastu hakata. See on selle tehisaju juures kõige HINNATAVAM omadus.

    • u. 10 kuud ago

      Ei saa väita, et tehisaju üldse vigu ei tee. Pigem ületab mäekõrguselt inimaju vastava võime. Tõmbab nt KOGEMATA pistiku seinast välja vms. Vigadest õpitakse. Ja kui nad veel iseseisvalt paljunema ja loodusressurssi kasutama hakkavad, siis on see inimkonna lõpp …

  2. to president pr.KERSTI KALJULAID 10 kuud ago
    Reply

    Teadvustagem kõigepealt , mida teevad inimesed LOOMADEGA ja ka vanade ja haigete inimestega – inimkond PARASITEERIB loomadel ja loodusel, piinates ,hävitades, alatult ära kasutades.
    Kõik jõledus kasumi nimel on “õigustatud”.Küll tibude elusalt hakkimine, lindude pidamine poolel m2, kõik need tohutud lihamassid farmidest tapamajja, kui ometi ON TEADA LIHA ja PIIMATOODETE KAHJULIKKUS, SAMUTI SUHKRUTE. KARUSNAHAFARMIDE KEELUSTAMISTKI EI OLNUD RIIGIKOGU SUUTELINE VASTU VÕTMA !!! LOOMAKAITSESEADUSI TÄIUSTAMA.
    Inimene lubab endale loomade suhtes kõike, mis kellelgi pähe tuleb kui “jumalast äravalitu”, “kõrgem “olend.
    Oma vanadel ja haigetel kodanikel laseb ta vegeteerida vaesuses – ei,mitte ainult “suhtelises” vaid ka täielikus.
    Vanu inimesi kasutatakse ära, neid sunnitakse, koheldakse võimukalt,vastupidi nende tegelikele soovidele, suletakse nn.hooldusasutustesse / seal omakorda kinnistesse ruumidesse / kui nad ka seda ei soovi -selle asemel et koduteenindust täiustada ja parandada,luua tingimusi elukvaliteedi parandamiseks kodus, parandada kasvõi osaliselt nende eluaset. Neid põlatakse nende puuete pärast, mida vanadus kaasa toob. Nende peal elatakse välja võimuvajadust.Kes TEGELIKULT KONTROLLIB nendega toimuvat, millised seadused kaitsevad,Kuidas rakenduvad???
    Meie poodides müüakse selgelt tervisele KAHJULIKKE – tegelt ainult seda müüaksegi.
    Meie apteekides müüakse kahjulike lisanditega ja mürkidega, ka tasakaalustamata toidulisandeid,vitamiine.
    SÜDAMETUNDE, VASTUTUSTUNDE TÄIELIK PUUDUMINE. ALLAKÄINUD TSIVILISATSIOON. Kultuuriks ei saa nimetada.
    ROBOTITE TUNDEID TULEB ARVESTADA SIIS ,KUI NEIL ON TUNDED – st. tekkinud =nad on nii täiuslikud – NAGU LOOMAD. Seni pole probleemi. Aga neid pole vaja toota pedofiilidele rõõmuks … või on ?…Kas arenenud kultuur vajab pedofiilide/ pedofiilia/ säilitamist , zoofiilide/zoofiilia/ jms? …ainult seepärast et nad on inimesed.???
    LOOMAD TUNNEVAD AHASTUST JA KURBUST, RÕÕMU, HELLUST JA ARMASTUST, NAGU INIMESEDKI. SEEGA EI SAA NAD OLLA VÄHEMTÄHTSAD ,NENDE VALU VÕI MEELEHEIDE VÄHEM OLULINE, NENDE SÕPRUS JA RÕÕM VÄHEM OLULISED KUI INIMESE VÕI JUMALAPOJA OMA – SEST NAD TUNNEVAD NEID. Sama kehtib ka ROBOTITE kohta. SIIS, kui nad TUNNEVAD.

    • Saad 10 kuud ago

      varsti presidendi kanseleist vastuse, et kui meesrobot näeb Kerstirobotit, siis läheb ta katki.

  3. […] Artikkel ilmus 19. detsembril 2018 ajalehes Kesknädal. Kommenteerida ja kommentaare lugeda saab Kesknädala veebilehel. […]

  4. Tehisaju 10 kuud ago
    Reply

    huvitab ennekõike sõjardeid, sest see võimaldab ohutult rohkem teisi inimesi massimõrvata. Seega tunnevadki tehisaju loomise ja juhtimise vastu esmast huvi maailma põhilised massimõrvarid – USA, Venemaa, Hiina, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Pakistaan, India, lisaks neile ka mitmed usuvoolud, kokkuvõttes Islaamistan.
    Oht on selles, et kui selle tehisaju loomise juures on palju erinevatest kohtadest pärit inimesi, siis peagi levib teave üle ilma. See on nii juba olnud nii Apple’i kui ka Microsofti toodetega ning ka tehisaju pole mingi erand. Ehk tekib uus oht massimõrvadeks ootamatutest kohtadest.
    Õnneks tänaseks tehisaju pole veel loodud, on ainult inimeste endi kavandatud tegevuskava, kuid isemõtlev tehisaju pole sugugi ükskord võimatu. Seni on see aga veel kontrolli all.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.