Võrgueeskirjade muudatused liberaliseerivad Eesti elektriturgu

Elektrikapp põllul. FOTO: EERO VABAMÄGI/SCANPIX

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson allkirjastas ühe ministri määruse ja saatis kaks määrust vabariigi valitsusse kinnitamiseks, mis liberaliseerivad tulevikus Eesti elektriturgu.

Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri võimaldab tulevikus tarbijal liituda nii elektri jaotusvõrgu kui uuendusena otse põhivõrguga. „Muudatuste järgselt vabadus suureneb ja tarbija saab ise valida, kas ta ühendub põhi- või jaotusvõrguga,“ ütles Simson. „Jaotusvõrguga liitumine on üldjuhul küll odavam, kuid võrguteenus samas kallim. Edaspidi saab igaüks ise otsustada, milline lahendus on tema jaoks kulutõhusam.“

Elektrituru toimimise võrgueeskirjaga väheneb elektrimüüja vahetamise jaoks andmevahetusplatvormi ette teatamise aega 21 päevalt 7 päevale. Minister Simsoni sõnul muutub sellest ning teistest määrusega tehtavatest muudatustest konkurents elektrimüüjate vahel suuremaks. „Heaks näiteks sarnase regulatsiooni toimimisest on mobiilside valdkond, kus enne teenusepakkuja vahetust saab senine teenuse pakkuja teha tarbijale parema pakkumise,“ lisas ta.

Samuti väheneb võrguettevõtja poolt tarbija mõõteandmete tagasiulatuv korrigeerimisperiood seniselt kolmelt aastalt ühe aastani. Kuivõrd kõik tarbijad peavad nüüdseks olema varustatud elektri kauglugemisseadmetega, mis peavad olema võimelised andmeid edastama vähemalt kord päevas, ei ole põhjendatud senise praktika põhjal välja kujunenud korrigeerimisperiood. Kehtiva süsteemi järgi võisid tarbijad aastaid hiljem mõõtmisvigade tõttu tekkinud arveid saada.

Elektrisüsteemi ja -turu toimimise määruste muudatused on seotud ühtsete üleeuroopaliste elektrituru võrgueeskirjade jõustumisega. Muudatusi arutas MKM turuosalistega 2,5 aastat ning elektrisüsteemi ning -turuga seotud põhiettevõtjad ning katuseorganisatsioonid on muudatustest teadlikud. Vastavalt turuosaliste tagasisidele on EL-I õigusega mitteseotud aspekte uuendatud.

Määrused jõustuvad tänavu 27. aprillil.

3 kommentaari
  1. Rein Mark 3 kuud ago
    Reply

    Tähtis on see, kuidas elektrihinda alla viia, mis oleks ahelreaktsiooniks ka kaupade odavnemisele.Lahtiütlemine poliitilistel põhjustel Venemaa energiasüsteemist põhjustab tuntavat hinnatõusu

    • Majanduslikult 3 kuud ago

      pole kaupade odavnemine kasulik. Sest siis jääb inimesel palju raha üle. Vaja on hoopis võtta inimeselt võimalikult palju raha ära, et raha hulk sunniks inimest töötama ehk peremeest orjama. Majanduslik sõltuvus on kõige mõjusam.
      Seega on kõik need healubajad sisuliselt majanduse õõnestajad ja rahva mandumise pooldajad. Kõike seda ajutise võimutsemise nimel.

  2. Võhikuna 3 kuud ago
    Reply

    ei saa ma suurest osast arugi. Näiteks kui on olemas võrk, mida kasutatakse elektri edastamiseks, siis see on üksainus. Pole ju vahepeal mingeid uusi juhtmeid ega kaableid juurde tulnud. Seal on aga juba kogemuste põhjal teada, palju läheb selle ülalpidamine koos uuendamisega maksma, ka suhteliselt eelarvesse (sest peab ka palku tõstma). Seega peaks võrgutasu olema kindel terveks aastaks.
    Teine lugu on toodetava elektri kogumise ja jaotamisega. Kui üks pakub megavatti hinnaga N, teine N+m ja kolmas N-s, siis saab ju nende osakud kaasa arvata ja määrata elektrimegavati keskmine hind. Kes pakub üle keskmise, see peab kahju kandma, vähempakkuja saab juurde. See loob ka võistlusvõimaluse. Kui üks pakkuja on rahva oma, siis ei tohiks saada ka rahva nöökimises ülemäärase hinnaga kokku leppida. Ning alati peaks olema mingi piirmäära suhe eelarvesse. Nt vastikus SSSR-is maksis kvt 4 kopsi, mis tänase keskmiste suhte 1:5 järgi peaks olema 20 senti. On aga 12, seega on täna elekter vastiku SSSR-i ajaga võrreldes odavam 5/3 korda. Nii võikski 1kvt piirmääraks seada 97 miljardikosa eelarvest. Kuid kuna see on koos võrgutasuga, siis tuleks ka neid osi omavahel klapitada.
    Asja iva on aga selles, et ei tohiks lubada ühel pakkujal küsida keskmisest ehk kehtestatust erinevat hinda ehk tarbija jaoks ei tohiks üldse olla tähtis, milline pakkuja talle elektrit toodab, sest hind on ikkagi üks keskmine. Pakkuja peab hoopis oma võimeid võrdlema selle keskmisega ja kas kulutama välja pankroti või lõikama tohutut vaheltkasu. Edukas pakkumine aga alandab ka jaotatava elektri hinda ning koos kindla võrgutasuga ka tervikhinda.
    Küll aga lõpetaks selline arvestus ära praeguse narritamise, et proovi sealt, äkki õnnestub. Tarbijat ei huvita selline lotolik mäng elektriga, ta tahab kindlust terveks aastaks.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.