Andres Laiapea, välispoliitikavaatleja
Eestis on avalikkuse tähelepanu täna keskendunud kohalikele parlamendivalimistele, kuid Soome ja Rootsi elavad juba eurovalimiste ootuses. Soome Keskerakond läheb kaitsma kolme, Rootsi Keskerakond ühte kohta Europarlamendis.
Euroopa Parlamenti valitakse saadikuid kõigis liikmesriikides üheaegselt. Valimispäev on 26. mai. Nagu Eesti, nii saavad ka Soome ja Rootsi sel korral europarlamendis varasemast ühe koha rohkem. Rootsile on neid seal eraldatud nüüd 21, Soomele 14, Eestile seitse.
Eelmisel nädalal avaldas Euroopa Parlamendi arvamusuuringute osakond oma esimese prognoosi kohtade jaotuse kohta parlamendi järgmises koosseisus. Selle kohaselt võivad keskerakondlased lähetada Eestist Europarlamenti kolm, nii Soomest kui ka Rootsist kaks saadikut. ALDE fraktsioonile, mille liikmeks nad kõik lähevad, ennustatakse kokku 75 kohta.
Kuidas läheb tegelikult, selgub muidugi alles siis, kui valijate antud hääled lõpuks loetud saavad.
Eesti Keskerakond paneb oma kandidaatide nimekirja eurovalimisteks kokku alles pärast Riigikogu valimisi, kui on selgem, mis saab edasi kohalikul poliitikatandril. Soomes ja Rootsis on kandidaatide nimed aga juba avalikustatud.
Rootsis on seis üsna kindel
Rootsi astus Euroopa Liitu 1995. aastal. Eurovalimised on toimunud seal seega juba viiel korral. Keskerakond sai esimesel korral oma seni parima tulemuse – 7,16% häältest ja kaks kohta,. Hiljem on häältesaak kõikunud vahemikus 5,47–6,49%; see on taganud neile europarlamendis iga kord ühe koha.
Nüüd näitas küsitlus, et Rootsi Keskerakonda kavatseb toetada 7,9% valijatest. Eelmine kord õnnestus neil koguda isegi rohkem hääli kui küsitlused enne valimisi ennustasid. Selle põhjal tundub, et ühe koha juurdesaamine on tõesti käeulatuses. Seda enam, et neil on nüüd tugevam esinumber.
2014. aastal osutus Rootsi keskerakondlastest Europarlamenti valituks Fredrick Federley. Seda just tänu valijate antud häältele, sest erakonna kandidaatide nimekirjas oli ta siis alles kolmas. Nüüd on temast saanud muidugi Rootsi Keskerakonna valimisnimekirja juht.
1978. aastal sündinud Federley juhtis kunagi erakonna noortekogu ning kuulus enne Europarlamenti jõudmist kaheksa aastat Rootsi parlamenti. Ta on suhteliselt populaarne poliitik ka teiste parteide toetajate silmis.
Muide, Federley on tunnistanud avalikult enda homoseksuaalsust. Eestis võib selline asi valijaid eemale peletada, aga rootslaste jaoks ei ole see probleem. Euroopa Parlamendis kuulub ta praegu tööstuse, teadusuuringute ja energeetika komisjoni.
“Ma ootan juba erakonna juhtimist valimiskampaaniasse ja seda, et saaks jätkata Euroopa Liidu poliitika mõjutamist,” teatas Federley detsembris, kui Rootsi Keskerakond avalikustas oma kandidaatide nimekirja. “Euroopa Liidu poliitikas on kõige olulisem see, et õnnestuks midagi ära teha. Olen seda möödunud aastate jooksul suutnud ja loodan saada valijate usalduse, et seda jätkata.”
Rootsi Keskerakonna valimiskampaania peateemaks on rohelise, demokraatliku ja liberaalse Euroopa ehitamine. “Kliima ja looduskeskkonna allakäik ohustavad meie planeedi ellujäämist ja majanduskasvu jätkusuutlikkust. Seetõttu langetame meie valiku rohelisema Euroopa poolt,” selgitas nende valimisnimekirja esinumber sellist rõhuasetust.
Teistest kandidaatidest väärib tähelepanu eelkõige Abir Al-Sahlani. 1976. aastal Iraagis sündinud naise jaoks, kes on Rootsis lõpetanud keskkooli ja ülikooli, kujutavad need valimised endast naasmist suurde poliitikasse. 2009. aasta eurovalimistel oli ta Keskerakonna kandidaatide nimekirjas kolmas (nüüd teine) ning aastail 2011–2014 kuulus asendusliikmena Rootsi parlamenti.
Pärast Saddam Husseini režiimi kukutamist pöördus Al-Sahlani tagasi Iraaki, kus osales katses luua ilmalik, liberaalne erakond. See projekt ei ole osutunud kuigi edukaks, kuid sellega seoses võttis Keskerakond ta 2007. aastal poliitikaeksperdina enda palgale.
2013. aastal avastati, et osade Iraagis demokraatia edendamiseks tehtud kulutuste kohta puudub nõuetekohane aruandlus. Al-Sahlanile esitati siis selle tõttu kuriteokahtlustus, kuid süüdistuse esitamiseks prokuratuur hiljem siiski alust ei näinud. Vastavalt Keskerakonna reeglitele tõmbus Al-Sahlani pärast kahtlustuse saamist poliitikast tagasi. Nüüd üritab ta sinna naasta.
Mis puudutab Iraaki kadunud raha, siis see ei pruukinud tõesti minna Al-Sahlani enda tasku. Tegemist on keerulise keskkonnaga, kus euroopalikku paberimajandust kõigi kulutuste kohta pidada ilmselt ei saa.
Soomes on toetajaid ettearvatust rohkem
Pilti hägustab see, et Soomeski on tulemas kohalikud parlamendivalimised. Need leiavad aset aprillis. Eesti Keskerakond on suutnud valitsust juhtides oma toetajaskonda kasvatada, kuid Soome Keskerakonnal on läinud selles osas halvasti. Lisaks muudab nende tulemused eurovalimistel üsna ettearvamatuks see, et eelmisel korral suurimad häältekogujad enam ei kandideeri.
Küsitluse kohaselt kavatseb Soome Keskerakonda eurovalimistel toetada 14,4% valijatest. Seda on veidi vähem kui kohalikel parlamendivalimistel. Eelmine kord suutsid nemadki teha tegelikus valimisolukorras parema tulemuse kui ennustati. Aga kuna tänavu on nende varasemad tugevamad häältemagnetid mängust väljas ja üldine toetus erakonnale kõvasti langenud, pole kindel, et see taas õnnestub.
Meile on kõige huvitavam muidugi see, et Soome Keskerakonna nimekirjas kandideerib eestlane Raul Kajak.
Paari aasta eest osales Kajak kohalikel valimistel Espoos (pikemalt oli sellest juttu 2017. aasta 5. aprilli Kesknädalas ilmunud artiklis “Soomes kohalikud valimised juba käivad”). Toona ta küll märkimisväärset edu ei saavutanud, kuid nähtavasti ei pannud see veel poliitikale käega lööma.
Soome Keskerakonna veebilehel tutvustab 33-aastane Kajak ennast viie lapse isana, kes töötab töödejuhatajana ehitussektoris. “Me asusime perega Eestist Soome elama 2014. aastal, seega olen taustalt immigrant,” tunnistab ta avameelselt.
“Euroopa Liit tähendab minu jaoks ühte tervikut,” selgitab Kajak. “Pürin Europarlamenti, sest seal on võimalik mõjutada nii Soome kui ka Euroopa arengut, unustamata mõju kogu maailmale. Euroopa Parlamendis saan tuua esile kodanike hääle, eriti kitsaskohtades. Peamisena näen seda, et saan kaasa aidata rahu ja stabiilsuse püsimajäämisele kogu Euroopas. Neid euroopalikke väärtusi tuleb meil hinnata.”
Kajak täidab Soome Keskerakonna valimisnimekirjas seega samalaadset rolli nagu Al-Sahlani Rootsis. Mõlemad on immigrandid, kes peaksid aitama tuua erakonnale rohkem hääli võõrpäritolu inimestelt.
Soome ja Rootsi keskerakonnad sarnanevad selle poolest, et mõlemad on välja kasvanud agraarparteidest, omavad maapiirkondades ja väikelinnades traditsiooniliselt tugevamat toetust kui suurlinnades ning kuuluvad ühte rahvusvahelistes poliitilistes võrgustikes ja institutsioonides.
Peamine erinevus seisneb selles, et Rootsi Keskerakond esindab tänapäeval liberaalsemat, ideoloogiliselt kitsamat suunda. Soome Keskerakond on jätkuvalt laiapõhjaline rahvapartei, sarnanedes selle poolest rohkem Eesti Keskerakonnale.
teab, et kohaliku kaotuse tunnistamise vältimiseks või edasilükkamiseks on arukas rääkida hoopis muust. Nüüd on selleks tulevikus toimuv eurovalimine. Kui toredad kutid ja mutid on Aldes ning kuidas rahvast rohkem nöökida.
keskerakond on väärikalt töötanud ja oskab ka väärikalt kaotada. Nende valimisvõitlus oli ka väärikas, lubaduse head ja kindel see, et nad oleksid neid täitnud. Reformierakond sai hääli teiste laimamise ja ärapanemise teel, Nad valetasid, vassisid ja õhutasid vihavaenu. Nende lubadused olid naeruväärsrd. No miks nad siis ei tõstnud pensione ega abirahasid oma pika valitsemise ajal, nad julgevad rääkida abist lastele, nende valitsemise ajal olid tuhanded lapsed näljas.Peavoolumeedia aitas nende valesid võimendada ja rahvas uskus. Mõned ei teadnudki kui palju head on teinud keskerakond selle lühikese aja jooksul, sest peavoolu ajakirjanikud mõtlesid välja vaid puudusi. See kuidas mõeldi välja süüdistusi keskerakondlastele oli tülgastav. küll nad teadsid kuidas kergeusklikelt hääli saab aga et meil selliseid nii palju oli kes läksid nende õnge oli üllatav. ju ikka e-hääletus oli ka vale.
Jane nutab?
Arvan millegi pärast, et europarlamenti läheb viimase aja parim peaminister J.Ratas. Kuigi ma pole kõiges temaga nõus on ta palju parem, ausam ja töökam kui olid Ansip ja Rüivas. Mina ei poolda üldse EL-us olemist, riigid peaksid vabad olema, oleks pidanud E.Savisaart kaitsma ja võimule tulles vahetama välja õigusmõistjad kes töötasid reformierakonna kasuks. Oleks näiteks oma paljude kuritegude pärast EN.Kross ammu trellide taga kui ta oleks mõnes teises eakonnas. Reformikad võisid laimata ja valesüüdistusi esitada millele karistust ei järgnenud. Sellele ei pööratud tähelepanu, et Postimehe ajakirjanikud kirjutasid, et neile öeldakse ette millest nad peavad kirjutama ja keda laimama eriti E.Savisaart.. Muidugi need ajakirjanikud vallandati. Aga selle ebaõigluse tulemusena võitis kõige valelikum erakond. Reformierakondlased läksid kindla võidu peale välja, aga nende kogu tegevus tekitab vastikust.Keskerakondlased on ausad ja töökad ja ei oska inimesi mõjutada vale ja laimuga. Nad ei raiska aega süüdistuste otsimise peale, ehkki reformistide suhtes oleksid nad õiglased. paljud inimesed loevad peavoolumeedia väljaandeid ja nad ei saa teada tõde, seda mis tegelikult toimub. Paljud ei loe ajalehte Kesknädal ja ei tea seda mis on õige. nad ei vaata ka TTV-d ja pole millegi positiivsega kursis ning usuvad hoopis reformikaye valesid, Nüüd pole midagi head loota vaesuse kasv suureneb ja ebaõiglus ka.
Parandan vead–peab olema Rõivas, reformikate.
Tõmmake oma pundiga küür selga ja kasige re. ukse taha kraapima ja mäuguma. Tegelikult reetureid ei taha keegi.
Tuleb kokku kutsuda erakorraliselt rahvas ja reeturid peab minema peksma. Savisaare jama taga ongi Ratas, Reps, Simson koos oma isaga. Savisaar tuleb tuua tagasi. Praeguseks juba erakonnast lahkuvad paljud. Alatud peab saama karistatud. Poliitikas ei ole raibetel kohta.