Riigikohus ei rahuldanud e-hääletamisele esitatud kaebust

Riigikohus ei rahuldanud teisipäeval ühe kodaniku kaebust, kes seadis kahtluse alla e-hääletuse legitiimsuse.

Vabariigi valimiskomisjon jättis Olev Tomsoni kaebuse läbi vaatamata põhjendusega, et ta ei ole tõendanud, et tema õigusi on e-hääletusega rikutud, mistõttu Tomson pöördus riigikohtusse.

Kolleegiumi hinnangul oli asja lahendamisel valimiskomisjonis põhiküsimuseks sisuliselt see, kas elektroonilise hääletamise võimalus riivas kodaniku õigust vabalt valida ning salaja hääletada.

Riigikohus tõdes, et elektroonilise hääletamise võimalus riigikogu valimistel kui selline ei mõjutanud negatiivselt kaebaja õigust vabalt valida ning salaja hääletada.

Tomsoni avalduse kohaselt ei ole Eesti e-hääletuse korral tagatud Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) esimeses protokollis sätestatud õigus valimistele, mis tagavad rahva vaba tahteavalduse, kuna isik ei pruugi hääletusprotseduuri läbi viimise ajal olla üksi ning seetõttu ei ole tagatud ei valija vaba tahte väljendus ega ka salajasus.

Riigi valimisteenistus selgitas Tomsonile enne riigikohtusse pöördumist, et elektrooniline hääletamine on Eestis korraldatud vastavalt riigikogus vastu võetud riigikogu valimise seadusele (RKVS) ning riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium pidas seda oma 1. septembri 2005. aasta otsuses põhiseaduspäraseks.

Riigikohus kordas oma otsuses üle, et valimiste vabaduse ja salajasuse põhimõtte rikkumist saab isik vaidlustada, kui sellega seoses riivatakse tema enda valimisõigust ja rikkumine ei ole pelgalt hüpoteetiline.

“Kaebusest ei nähtu, et Olev Tomsoni valimistahte väljendamise vabadus või hääletamise salajasus oleks olnud ohustatud,” märkis kohus ning jättis tema kaebuse rahuldamata.

BNS

2 kommentaari
  1. u. 9 kuud ago
    Reply

    E valimiste põhiseaduse vastasuse teema oli ka eelnevate valimiste ajal aktuaalne.
    Praegu väidetakse et valimiste salajasuse ilmsete rikkumiste väited on hüpoteetilised – seega peab salajasuse tagama valija ise. Selle asjaolu rõhutamiseks eemaldati valimiskabiinidelt kardinad. Riik vähendab temal lasuvat kohustust tagada valimiste ausus ja leiab selleks formaalseid õigustusi. See on vastuolus demokraatia ….
    Samas arvestades avalikuks tulnud rahapesu ja korruptsiooni mastaapsust ja võtmeisikute süüdimatust, kerkib küsimus, kas valimiserver on häälte teisaldamise vastu kaitstud?

  2. Asi 9 kuud ago
    Reply

    pole üldse e-hääletamises, vaid EELhääletamises, sest see on põhiseaduse vastane. Põhiseadus näeb mis tahes valimiseks mis tahes kujul ette AINULT 1 kindla päeva ning mitte kuskil põhiseaduses pole sätet, mis seda muudaks ehk sokutaks ette mingid muud päevad või ööd. Säte selle kohta, et täpsemalt sätestab valimise valimisseadus, siin ei päde, sest seadus oeab olema kooskõlas põhiseadusega. Kui põhiseadusest oleks välja jäetud võrdelisuse nõue ja kindel kuupäevamääratlus, siis oleks küll valaimisseadusel õigus moonutada valimist et siga ka ei söö.
    Et aga õiguskantsler ja kohus teeb kokkuleppeliselt tellimustöid võltsvõimurite huvides, on toore jõu kasutamine. Eesti pole mingi õigusriik ja loota, et selleks ka saadakse, oleks ülimalt ajuvaba. Keeras ju Eiki Nestorgi tervelt 27 aastat ebaseaduslikult rahva kulul rahvale sitta kokku, ilma et ükski ametiasutis oleks midagi seaduslikuks tahtnudki muuta.
    Nii on ebaseaduslik ka uus riigikogu ning loomulikult ka sellemoodustatud amtenikud ja ametkonnad.
    Kuid kui Olev oleks esitanud kaebuse just eelhääletus ekohta, siis poleks ta ikkagi mingit kohtuvõitu saanud, sest meie ostetav-müüdav kohus õigust ei järgi ning igal võimalusel situb põhiseadusele. Jätkub ENSV ebaseaduslikkus!

Vasta u.-le Tühista vastus

Sinu meiliaadressi ei avaldata.