Valimised võideti arvutis klikkimisega

Elektroonilise hääletuse hea tulemusega võitis valimised Eesti Reformierakond. Sai 40% elektroonilistest häältest, aga see on tekitanud teistes poliitikutes kahtlusi selle valimisviisi suhtes.

Need valimised tulid taaskord uue tarkvara ja muudetud reeglitega. Viimati 2015. aastal saadi hääled loetud valimispäeval ja tulemus kinnitatud esmaspäeval, nüüd tuli esmaspäeval korraldada teistkordne lugemine muudetud meetodiga, et kasutada häälte miksimist. Tegemist on tagasiminekuga 1985. aastal leiutatud kroptograafia meetodi juurde, mis ei lahenda ühtegi riski väljaspool jaoskonda hääletamisega. Jätkuvalt saab arvutis hääle anda võõra identiteediga, ainult jaoskonnas saab paberiga vabalt hääletada (tühja või kehtetu häälega) ja arvutiga ei saa valida põhiseaduse §60 kohaselt „märtsi esimesel pühapäeval”.

Elektroonilise hääletuse tulemused oli varasematel valimistel teada koos jaoskondade sulgemisega kell 20, aga seekord kulus üle poole tunni kauem. See on juba traditsioon, et Reformierakond võidab arvutis valimised suurelt, aga 40% ja 46 mandaati oli selline tulemus, millele teised erakonnad jaoskondades antud häältega lähedale ei jõudnudki. Pärast pabersedelite lugemist jäi alles 28,9% ja 34 mandaati. Eesti suurimate – Reformierakonna ja Keskerakonna – tulemused on teineteisele vastupidised: arvutis Reformierakonnale 98 736 häält, jaoskonnas paberil Keskerakonnale 100 997 häält ja arvutis 28 826 häält. Ainult 550 hääle võrra vähem said arvutiga sotsiaaldemokraadid, kes eelnevatel valimistel selle hääletusviisi kriitikat pole teinud. Keskerakond on eelmistel valimistel kutsunud inimesi e-hääletama tänaval rohelises telgis või olnud avalikult e-valimise vastu, aga nüüd muutis seisukoha seda hääletusviisi soosivaks. Mõju tulemusele ei olnud. Isegi EKRE sai 33 306 e-häält, kuigi on siiani kriitiline niisuguse valimisviisi suhtes.

Enim said elektroonilisi hääli reformierakondlased: Kaja Kallas (12 903), Siim Kallas (6000), Urmas Paet (5386), Kristen Michal (4148), Jürgen Ligi (3390), Heidy Purga (3363), Urmas Klaas (3066), Urmas Kruuse (3018), Maris Lauri (3027). Teiste erakondade parimad olid Marina Kaljurand (SDE, 3028), Jüri Ratas (KE, 2911), Mart Helme (EKRE, 2648), Jüri Luik (IE, 2673) ja Kristina Kallas (EE200, 1289).

Esmaspäeval, 11. märtsil arutas Vabariigi Valimiskomisjon Elurikkuse Erakonna ja kaheksa eraisiku esitatud kaebusi valimiste kohta, millest enamik olid elektroonilise hääletuse kohta. Need jäeti valdavalt läbi vaatamata, sest kaebust ei saa esitada valimiste korralduse kohta, kui ei rikutud kaebaja enda õigusi. Samuti tuleb kaebus esitada 3 päeva jooksul arvates tehtud toimingust, millega rikuti kaebaja õigusi. Elektroonilise hääletuse korral on õiguste rikkumist raskem tõestada kui jaoskonnas toimunud rikkumist, sest pabersedelit inimene näeb.

Eesti on jätkuvalt maailmas ainus riik, mis valib arvutiga internetis, ja sellise valimise on alati võitnud Reformierakond.

Virgo Kruve

 

14 kommentaari
  1. Millu 9 kuud ago
    Reply

    Tuleb välja, et terve maailma targremad pead on Eesti Vabariigi orjariigis. Mida nad sõõvad, et niiiiii targad ja ilused on? Terves maailmas on lollida kari, kus ei kehti e-valomised pettuse tottu, kuid eesti kange rahvas on niiiiiiii arenenud, et nutt tuleb peale!!!!! Kuulge teie Ameeriklased ja Venelased, mis te motlete, kui ikka eesdtlane tuleb, siis hoidke piip japrillid!!!! HA-HA-HAA

  2. igasuguse pettuse võimaluse 9 kuud ago
    Reply

    likvideeriks momentaalselt, kui valimised oleks avalikud. Iga valija nime taga oleks kandidaadi nimi ja see nimekiri oleks avalik. Kõik saaksid kontrollida, kas tema nime taga on õige kandidaat. Selle süsteemiga saaks käivitada ka saadikute tagasi kutsumise kuna siis on saadiku valijad tuvastatud ja nende enamuse nõudel saab näiteks Kaljulaidi, kes on ennast veel enne Riigikogusse saamist juba aknaaluseks mänginud. Mina annaks valijatele võimaluse otsustada, mida nad temaga teha tahavad.

  3. Lubame e-residentidel ka osaleda valimistel ! 9 kuud ago
    Reply

    Kas Põhiseadus ikka lubab reaalset valijat asendada ID kaardiga? Kas maailmas on veel mõni riik, kus hääletavad ID kaardid aga mitte inimesed? Ehk lubaks e-residentidel ak hääletusest osa võtta?

    • Põhiseadus 9 kuud ago

      on piisavalt ebamäärane, et sellest kõrvale viilida.

  4. Ah soo 9 kuud ago
    Reply

    Miks ei kaotata ära see e-hääletus.

    • Sellepärast 9 kuud ago

      et see on 21. sajandi hääletusviis. Palju mugavam ja odavam, samuti kiirem. Selle ainus puudus on seni olnud tema salastatus, isegi asjatundjatel on keelatud juures olla ja pole avalikult näha, kuidas hääled kelleltki kellelegi jooksevad. veel on selle viga, et lastakse hääletada mitu korda. Kui need vead kõrvaldada ning hääletamine oleks avalik, oleks mured murtud. Oleks jooksvalt kohe näha, kuidas Ah Soo andis oma hääle Assinovski Žeenjale.

  5. Mart 9 kuud ago
    Reply

    Virgo ei too välja põhilist ettekäänet, miks selline saatanlik hääletusviis kasutusele võeti. Pidi lisama valimisaktiivsust. Ei ole lisanud, pigem vastupidi.

    • Ega 9 kuud ago

      e-hääletus olegi muud kui üks mugavusviise. Sisuliselt puudub aga mõte hääletajate arvu tehislikuks või sunduslikuks kasvatamiseks. Asi selles, et need hääletajad on valdavalt rumalad ning nii tuleb ka tulemus väär. Peale selle ei saa inimesed, kes on ka hääletajad, ise otsustada valimisseaduse üle. Kui saaks, siis oleks seal ka sätted, kuidas valitav peaks täitma oma valijate tahet. Kui ei täida, lendab nagu sitapurujutt 10-ks aastaks poliitikast välja ja riigiametissegi ei tohi talle kohta teha. Samuti poleks hääletaja siis nõus, et tal on ainult 1 hääl, see ju moonutab eelistussuhteid väga suuresti. Meil on see valimisseadus üks rumalamaid, valitu pole kohustatud valija ees vastutama, samuti ei vastuta ta väljaöeldu ja hääletamise eest. Sisuliselt valitakse praegu meil kurjategijaid, kes siis jõukudena hakkavad rahva rahakotti tühjendama. Kord ühed peal ja teised all, siis vastupidi. Edukamateks osutuvadki need, kes suudavad rahvast röövida võimalikult kaua.

    • Vaagija 9 kuud ago

      Alates aastast 2005, kui e-valimised meil juurutati, ei usalda neid – see on nagu saja petuvõimalusega või saja tundmatuga mata võrrand… oleme nagu kellegi, kes on kõrgel ja kaugel, katsejänesed, kelle peal maailmas testida, kas on võimalik alati ja kõikjal e-valimiste kaudu upitada „valutult“ võimule ükskõik millises riigis just selline valitsus, mida soovitakse. Kes on sellisest asjade käigust huvitatud?

    • Äkki 9 kuud ago

      seltsimees Vaagija oskab ka öelda, miks eelmise 2 aastaga keskbande seda võltsi e-hääletust ei tühistanud? Kui kõigile olevat pettus elge, siis kuidas just pettasaanu seda on toetama hakanud?

    • Vaagija 9 kuud ago

      To Äkki… Tänan hea küsimuse eest! See küsimus vaevab mind ennastki… aga ilmselt on põhjus selles, et see kurikuulus e-valimiste keskkomisjon on ikka veel millegipärast varivalitsuse või kapo hallata?

  6. kas keegi jälgis 9 kuud ago
    Reply

    valimistulemusi ka 3 märtsi hilisõhtul. Mul ei ole küll tõmmist ette näidata, aga nii kehva mäluga ma ka ei ole ja ma mäletan et RE e-hääletuse protsent ei olnud kindlasti 40%, see oli kas 42 või suisa 47% Millest selline vähenemine ja mille arvelt? Kas võib olla nii, et näiteks 7% valijatest võttis valimistest osa kaks korda? Lisaks avaldati e-hääletamise tulemused kuidagi väga hilja ja valimistest osalejate protsenti hoiti suisa nii pikalt varjul, et tekkis küsimus……miks? See number oleks pidanud tulema kõige esimesena, aga tuli sisuliselt kõige lõpus.

    • Õnnnneks 9 kuud ago

      sellised pooletoobalised vaakujasugused on peagi minemas parimatele valimismaadele, eks küürakaid ju parandabki vaid see. Muud burešinlased las lasevad oma joru koos elede-ottide suguste trollidega edasi, neist ei sõltu õnneks meie riigis mitte isegi e-hääletus.

  7. Tegelikult 9 kuud ago
    Reply

    täiesti vastavad suhted. Häälte suhe paberhäältesse:
    Kaja 3:2
    Assinovski ja Helir 1:1
    Mart 1:2
    Jurka 1:4
    Selline on ka nende pooldajaskonna suhtumine e-hääletamisse.

Vasta Ah soo-le Tühista vastus

Sinu meiliaadressi ei avaldata.