Meie Euroopas, Euroopa meis

Enn Eesmaa

Enn Eesmaa, Euroopa Parlamendi saadiku kandidaat, Riigikogu liige

Maateaduslikult oleme Euroopas olnud ja elanud juba sajandeid. Ühiskondlik-poliitiliselt on asjalood teised. Mäletan, kui tuliselt meil vaieldi võimaluse üle saada Euroopa Liidu liikmesriigiks. Paljud kahtlesid, kas Eesti on pärast liitumist enam sõltumatu ja oma riiklikes otsustes vaba.

Mäletan, et esitasin toona alati vastuküsimuse: kas planeedi ühe õnnelikuma rahvaga Soome on Euroopa Liidus vaba ja sõltumatu? Vastused olid loomulikult jaatavad. NATO osas taipasid kõik ja kohe selle kaitseorganisatsiooni vajalikkust. Möödunud aastad on rõhuvale enamusele meist tõestanud tollase valiku ainuõigsust. Tänapäeva maailmas on oluline istuda nende laudade taga, kus võrdsetel alustel tehakse ja võetakse vastu meie maailmajao jaoks olulisi otsuseid; alternatiivi korral loeks me neist vaid ajalehtedest.

Täna seisab Euroopa Liit uute väljakutsete ees. Mis saab pärast Brexit’i jõustumist? Kas brittide otsus annab uut indu teistelegi rahvastele? Mõneski riigis puudub paljudes küsimustes lõplik koosmeel. Üllatavalt suure osakaalu on viimastel aastatel saavutanud Euroopa Liidu „kriitikud“. Seetõttu vajame ka Euroopa parlamendis senisest rohkem diplomaadivõimetega liikmeid, kes soovivad ja oskavad partneritega läbi rääkida, neist kõigekülgselt aru saada ning vajadusel ka mõistlikke kompromisse teha. Euroliidu ees seisavad ju praegu ja hommegi mitmed rasked väljakutsed: mõrad rahvusvahelises kaubandussüsteemis, ebastabiilsus ja koguni konfliktid ida- ja lõunapiiril, jätkuv migratsioonikriis, konkureerivate suurjõudude majandusliku võimsuse tugevnemine, kliimamuutused. Ning loomulikult Brexit.

Hea, lausa õpikunäide ongi siinkohal kõik, mis Brexit’iga seotud. Briti tollane peaminister David Cameron oli kindel, et Ühendkuningriigi kodanikud hindavad kõrgelt Euroopa Liitu kuulumist. Ta püüdis seda olukorda oma erakonnale ja iseendale enne parlamendivalimisi kasulikult ära kasutada. Cameron ei näinud ette vastasrinde olemasolu ja selle tugevust. Rahvast aga hämmastas, et Suurbritannia maksis Euroopa Liidule iga päev ligi 70 miljonit eurot ehk samapalju, kui on Saaremaa eelarvesumma kogu aastaks. Paljudele läks hinge osavalt välja mängitud „Poola torumehe“ mitmetähenduslik kuvand.

Ärme unusta suure rahva eneseuhkust ning sedagi, et tegelikult on ju tulemas juba kolmas Brexit selle kuningriigi ajaloos. Esimene oli 9. sajandil, mil Briti saartel tegutsenud Rooma impeeriumi väejuht Marcus Carausius otsustas Rooma käsu alt vabaneda, impeeriumist lahku lüüa ning toona mitte veel inglasteks kutsutud rahva üle ise valitsema hakata.

Teine Brexit oli Henry VIII ajal, mil naistemaias kuningas lõi anglikaani kiriku ja lahkus katoliiklikust kogukonnast selleks, et võtta naiseks Elizabeth I ema Anne Boleyn.

Ning David Cameroni ajal juhtus jälle see, mis paljudele meelehärmi on põhjustanud – algas kolmas Brexit’i protsess.

Euroopa Liit on brittidele uskumatult palju vastu tulnud, kuid lahkujad paraku ei tea ise kuigi täpselt, mida nad õigupoolest tahavad. Ei teadnud lahkumisprotsessi esimesel päeval ega tea tegelikult tänagi. Samas tiksub aeg kindlaksmääratud kaheaastase läbirääkimisprotsessi viimaseid päevi. Euroopa Liidu leppe 50. paragrahvi kohaselt lepiti kokku, et läbirääkimisvõimalused peaks lõppema juba 30. märtsil. Nüüd on lisaaega pakutud kuni oktoobrikuuni. Pall on Londoni käes, kuid pole täpselt teada, kelle valduses.

Siinkohal tahan meelde tuletada USA 16. ja paljude arvates kõigi aegade parima presidendi Abraham Lincolni sõnu ja mõtteid 1858. aasta juunis peetud kuulsast kõnest „House Devided“. Ta võrdles riiki loogiliselt pere ja koduga ning ütles nii: „Pere, kes on üksteise vastu, ei saa püsida. Ootan ja loodan, et pere poleks enam üksteise vastu.“. Küll oleks ka Euroopa Liidus täna ja homme vaja liidrit, kes suudab keerulistest protsessidest lihtsalt, kuid mitte lihtsustatult kõnelda.

Eesti jaoks on oluline, et vastastikku elavatele kodanikele säilivad samad õigused kui täna. Brüssel ja meie kõik tahame, et Ühendkuningriik jätkaks kuni EL-i eelarveperioodi lõpuni sissemakseid eelarvesse kuue aasta eest kokku lepitud tasemel. Iiri piiri küsimuses kaitseme ennekõike Euroopa Liitu ka tulevikus kuuluva Iiri Vabariigi huve. London peaks leppe ratifitseerima enne 22. maid; vastasel juhul tuleb ka Ühendkuningriigis korraldada Euroopa Parlamendi valimised.

Eesti jaoks tähendaks see jällekord kuut, mitte seitset mandaati. Eesti Keskerakond on juhatuse ja volikogu tasemel otsustanud, kes asuvad valimistel kandideerima. Oleme läbi mõelnud ja sõnastanud oma valimisprogrammi, milles käsitleme kõige olulisemaid teemasid nii meie erakonna kui ka kogu Euroopa Liidu jaoks. Soovitan selle materjaliga tutvuda.

Siinkohal toon eraldi välja meie mure Euroopa Liidu arengu pärast. Oleme seisukohal, et EL-i dünaamiline areng pole võimalik tema kesksete organite tegevuse ja koostöö tõhusust tõstmata. Seadusloome peaks olema läbimõeldum, kuid samas ka kiirem. Toetame euroametnike arvu, dubleerimise ja bürokratismi vähendamist kõikjal Euroopa Liidus. Liikmesriike ei tohi jagada erinevate õiguste ja kohustuste mahuga huvirühmadesse.

Euroliit peab jääma võrdõiguslike riikide demokraatlikuks ühenduseks, kes liikmed konsensuse teel määravad EL-i peamised arengueesmärgid. Toetame suunda, et Euroopa Liidu liikmesriigid läheks üle ühtsele Euroopa valuutale, järgides kõiki vajalikke kriteeriume. Toetame aktiivsemat regionaalpoliitikat Euroliidus. Eesti jaoks on oluline kaitsta ideed luua erifond regioonide jaoks, kus ökoloogiliste nõuete tõttu kärbitakse maavarade, sealhulgas ka põlevkivi ja kivisütt, kaevandamist.

Aastaid välispoliitikaga tegelenud parlamendisaadikuna kirjutasin meie valimisprogrammi mõtted, mille eest olen juba ammu seisnud. Rõhutan alati diplomaatia olulisust ka keeruliste olukordade lahendamisel. Pean tähtsaks Euroopa Komisjoni rolli Euroliidu majanduslike huvide igakülgsel kaitsmisel ja arendamisel. Migratsioonipoliitikas olen alati toetanud Eesti järelekaalutult konservatiivseid otsuseid. Peamised jõupingutused olgu suunatud põgenike ja migrantide päritoluriikidele, et seal tagada märgatavat majanduslikku ja sotsiaalset edasiminekut. Seniks aga pooldame Frontex’i finantseerimise tõhustamist Euroopa Liidu välispiiride kaitseks. Samaaegselt peame parandama merepäästevahendeid, unustamata võitlust inimkaubanduse ja terrorismiilmingute vastu. Tunnetame tungivat vajadust inimkaubandusega võitlevate tugevate institutsioonide ning vastava seadusandluse täiustamise järele. Kindlasti tahame jätkata Idapartnerluse ja Lõunanaabruse programme, seejuures toetades vastavate riikide arengut kaitstes Euroliidu huve.

Euroopa Liit peab hakkama toimima struktuurina, mis soosib liikmesriikide koondumist kõrgeimale võimalikule inimarengu tasandile. See tähendab toetada parimaid praktikaid töötajate kaitse, kättesaadava tervishoiu ja hariduse, keskkonnakaitse jm valdkondades, mis tagavad igale inimesele võimalikult kõrge elukvaliteedi. Oleme õnnelikud, kui üha rohkem inimesi ütleks, et sellises Euroopa Liidus nad tahakski elada või elama hakata.

Mina igatahes tahan küll. Seetõttu kandideeringi Euroopa Parlamenti, andmaks oma panuse selle aja kiiremaks saabumiseks.

 

2 kommentaari
  1. Ott 4 nädalat ago
    Reply

    Ei ole meil EL-us olemine midagi paremaks teiinud. Oleme üks vaesemaid riike Euroopas kus paljud inimesed ei ela inimväärset elu, kus lokkab laimukampaania, urgitsemine valesüüdistuste esitamine tublidele inimestele. Muidugi on see reformistliku valitsuse süü aga ega EL pole sekkunud ka. Mõnele on kindlasti kasulik EL-us olemisest aga enamusele mitte. Eesmaa võiks roosad prillid eest ära võtta et vaadata tõele näkku. Raske on EL-u saada aga veel raskem on sealt välja saada. Brüsselis istub terve seltskond inimesi kes saab suurt palka ja peamine on neil Vememaa-vastane tegevus, ainult et mitte midagi sellest ei muutu, ainult teevad suhted halvemaks. NATO ei läinud isegi appi nendele riikidele kust tulevad põgenikud ja isislased korraldavad tapatalgui Euroopas. Aga Venemaa läks ja vabastas suure osa Süüriast ja sealt ei tule enam põgenikke. Venemaa omn nõus kõigiga looma häid suhteid aga Brüsselis eiratakse seda.

  2. Veel 4 nädalat ago
    Reply

    üks superpugeja ennast juustest üles tõstmas. Endal midagi öelda pole, siis kirjutab ajalooraamatust lugusid ümber. Plagiaadiga Brüsselisse küll ei jõua.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.