Vabadusvõitleja Arnold Kull: Oleme ju kõik põllumeeste lapsed!

Arnold Kull

1343. aasta 23. aprillil puhkenud Jüriöö ülestõus on läbi aegade olnud üheks Eesti vabadusvõitluse sümboliks. Ennekõike hakkasid toonased eestlased Saksa ordu ja Taani võõrvõimudele vastu Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal. Omad seosed on Jüriöö ületõusul aga ka Põltsamaaga, sest just selles paigas kirjutas abikoolmeistrina töötanud Eduard Bornhöhe (1862–1923) selle ajaloosündmuse ainetel põhineva jutustuse „Tasuja“.

„Tasujat“, mis Eduard Bornhöhel valmis 1880. aastal, peab vabadusaadete hoidmisel väga oluliseks raamatuks 92-aastane põltsamaalane, Teise Maailmasõja veteran  Arnold  Kull, kes on pikka aega juhtinud Jõgeva Vabadusvõitlejate Ühendust. Tema arvates on vabadusaadete hoidmisel väga oluline koht juurtel, mis pärinevad põllumeeste peredest. Arnold Kull nimetas Jüriöö ülestõusu suursündmuseks Eesti vabadusvõitluses. Sellest jutustav Bornhöhe „Tasuja“ on igati väärt raamat. Kulli sõnul on tema kohus ka jüripäeva tähistada, aias istuda ja väikest šašlõkki küpsetada.

„Enamik vabadusvõitlejaid on juba üheksakümnendates aastates. Meie ühendusse kuulub aga ka nooremaid liikmeid, kes isamaalise vaate ja kutsumusega. Mitmed kuuluvad ka Kaitseliitu. Nii on kindlustatud järjepidevus. Meil on väärikad traditsioonid. Eesti Vabariigi aastapäeval ja võidupühal viime pärja Põltsamaal asuva Vabadusvõitlejate monumendi juurde,“  rääkis Kull.

Arnold Kull on sündinud Pajusi valla 30-hektarise põllumaaga talus, kus peeti  veisekarja ja olid ka hobused. Juba lapsena käis Arnold karjas. Põllutööd said kiiresti selgeks. 1939. aastal tuli Kull õppima Põltsamaa Gümnaasiumisse. Koolipingist läks ta ka Saksa sõjaväkke. „Tegelikult oli meie soov võidelda Eesti vabaduse eest,“ räägib väärikas eas mees, kes läbi teinud ka nn. Tšehhi põrgu. Edasi viis tee Vorkuta vangilaagrisse, kus oli palju eesti mehi.

Kull töötas aastaid majandusjuhatajana Põltsamaa Keskkoolis, praeguses Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. „Põltsamaal on hea ja rahulik elada. Peaasi, et inimestel tööd jätkuks.“ Niipalju kui tervis võimaldab, toimetab ta ka koduaias. Ootab, millal saab kartulit maha panna. Muruniitmisega vaeva nägema siiski ei pea, sest selle töö teeb ära robotniiduk.

Kull rõõmustab selle üle, et Eestil on tugevaks liitlaseks NATO:  „Ennekõike peame aga ise vastupidavad olema. Usun, et elujõudu meil jätkub. Ammutame seda oma kodudest, millel enamasti talupojajuured. Me oleme ju kõik põllumeeste lapsed,“ lausub ta.

Eduard Bornhöhe, Põltsamaa ning Eesti ajaloo ja kirjandusloo seostele annab suursugusust ka fakt, et Põltsamaa kihelkonnakooli juhataja tütar Emile Rosalie Beermann oli noore kirjaniku silmarõõm ja teadaolevalt „Tasuja“ naispeategelase Lodijärve mõisapreili prototüüp. Ajalukku on Beermann jäädvustanud end aga esimese sinimustvalge lipu õmblejana Eesti Üliõpilaste Seltsi tellimusel.

Kirjandusteadlane Endel Nirk (1925–2018) on sarjas „Eesti kirjamehi“ ilmunud raamatus nimetanud Bornhöhe „Tasujat“ esimeseks eesti ajalooliseks jutustuseks ja öelnud, et „Tasuja“ ilmumine oli rahvusliku liikumise kõrgaastate üks kõige tähtsamaid kirjanduslikke sündmusi, mida tahaks võrrelda isegi „Kalevipoja“ rahvaväljaande või Lydia Koidula isamaalüürika ilmumisega.

(Autor tänab Põltsamaa Muuseumi direktorit Rutt Tänavat abi eest artikli koostamisel.)

Jaan Lukas

 

1 Kommentaar
  1. Täpsustuseks 3 kuud ago
    Reply

    niipalju, et jüripäev ja jüriöö aastapäev on kaks ise asja. Jüripäev on usupüha ja seotud kuupäevaga – 23.04. Jüriöö mäss toimus aga 14. sajandil ning sellest ajast on kalender edasi nihkunud 8 päeva. Nii peame jüriöö aastapäeva tähistama hoopiski 01.05. (23+8 = 31.04. = 01.05.). Miks me seda aga ei tee, vaid petame rahvast 8 päeva varasema usupühaga, jääb viist kliki poolt selgitamata ja ega järgmine Kesknädalgi asja paika pane. Küll aga tähistatakse võõrast volbriööd.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.